Rávvagat lágidemiide ja sosiála čoahkkanemiide

Lea ráddjejuvvon man galles sáhttet čoahkkanit, ja lea dehálaš čuovvut rávvagiid ja gáržžidemiid. Berre maŋidit dahje heaittihit lágidemiid ja priváhta čoahkkanemiid.

Familie som feirer bursdag sammen

Illustrasjon: Daria Petrenko / Mostphotos

Báikkálaš doaibmabijut

Guovlluin gos njoammu sakka leavvá, sáhttet leat eará dahje eanet njuolggadusat mat gusket lágidemiid čađaheapmái ja guossohansuorgái.

Geahča dan gieldda neahttasiidduid gos leat, lohkan dihte leat go gielddas eanet dahje garrasat njuolggadusat go mat nationála dásis leat rávan ja njuolggadussan.

Lágideapmi almmolaš báikkis

Berre maŋidit dahje heaittihit buot lágidemiid ja priváhta čoahkkanemiid mat čohkkejit olbmuid iešguđetge gielddain.

Jus dat goitge fertejit lágiduvvot, de gusket lágidemiid njuolggadusat. 

Njuolggadusat mat gusket lágidemiide almmolaš báikkiin leat láhkaásahusa bokte mearriduvvon, ja jus rihkku dáid njuolggadusaid de sáhttá ráŋggáštuvvot. Danne lea dehálaš bures lohkat njuolggadusaid go plánegoahtá lágideami.

Maid oaivvildat go čállit lágideapmi ja almmolaš báiki?

Almmolaš báikin lea definerejuvvon báiki gos lea dábálaš johtaleapmi dahje báiki gos álbmot vánddarda. Maiddái lanjat dahje areálat olgun maid sáhttá láigohit dahje luoikkahit. Sáhttet leat hoteallat, giliviesut, čoakkalmasviesut, konferánsasálat ja hállat.

Lágideami definišuvdna siskkilda:

  • Valáštallanlágideamit (eai hárjehallamat).
  • Kulturdoalut, konsearttat, čájáhusrahpamat, opera, baleahtta, teáhter ja čino (eai hárjehallamat ja lášmmohallamat).
  • Seminárat, konferánssat, kurssat, miellahttočoahkkimat ja eará fágalaš čoahkkaneamit, gos ii guossohuvvo alkohola. 
  • Eallinoaidnočoahkkaneamit ja seremoniijat
  • Miellahttočoahkkimat ja fágasearvvit
  • Veahkkálasbarggut
  • Gálvomárkanat ja gaskaboddosaš márkanat. Ii guoskka adnongálvomárkaniidda mat buktet sisaboađu eaktodáhtolaš organisašuvnnaide.

Priváhta čoahkkaneamit maiddái gullet lágideami definišuvdnii. Dát siskkilda:  

  • Go bearaš, ustibat ja oahppásat čoahkkanit.
  • Sosiála čoahkkaneamit čadnon bargui dahje skuvlii.
  • Čoahkkaneamit maŋŋá seremoniijaid. Ovdamearkka dihte gásttat, heajat, konfirmašuvnnat ja hávdádeamit.
  • Feasttat ja mállásat gos guossohuvvo alkohola, maŋŋá seminára, konferánsa, kursa dahje eará fágalaš čoahkkaneamit.

Priváhta čoahkkaneapmi almmolaš báikkis

Lágideamit mat eai leat áibbas dárbbašlaččat, berrejit maŋiduvvot maŋŋá cuoŋománu 12. beaivái. Jus goitge gávnnaha ahte duođaid lea dárbbašlaš lágidit lágideami, de fertejit čuovvovaš njuolggadusat čuvvojuvvot:

Priváhta čoahkkanemiide almmolaš báikkis (láigohuvvon/luoikkahuvvon lanjain), ii leat lohpi čohkket eanetgo 10 olbmo siste. Jus čoahkkaneapmi lea olgun, de sáhttá čohkket 20 olbmo.

Mánát geat gullet seamma jovkui mánáidgárddis dahje mánáidskuvllas sáhttet deaivvadit, ja sin searvvis sáhttet leat nu máŋga rávisolbmo go lea dárbu.

Fertet leat dihtomielalaš ahte lea erohus makkár njuolggadusat gusket seremoniijii ja priváhta čoahkkaneapmái maŋŋá seremoniija. Dát sáhttá guoskat ovdamearkka dihte gástii, heajaide dahje hávdádeapmái. Leat maiddái iešguđetge njuolggadusat dasa goas seminára šaddá fitnodatfeastan gos guossohuvvo alkohola.

Almmolaš lágideapmi siste

Lágideamis mii lea siste ja almmolaš báikkis, gos eai leat mearriduvvon čohkkánsajit, sáhttet leat eanemusat 10 oasseváldi.

Lágideamis mii lea siste ja almmolaš báikkis, gos gehččiin leat mearriduvvon čohkkánsajit, sáhttet leat eanemusat 100 oasseváldi.

Lágideamit siste almmolaš báikkis sáhttet ovdamearkka dihte leat čino, teáhter, seminára dahje oskkolaš seremoniija.

Gitta, mearriduvvon čohkkánsajit mearkkaša ahte geahččit sáhttet čohkkát stuolus, beaŋkkas dahje sullasaččas, dahje dihto sajis láhttis dan botta go lágideapmi bistá. 

Valáštallan- ja kulturlágidemiin siste mat leat mánáide ja nuoraide vuollel 20 jagi, mat čohkkejit oasseváldiid seamma gielddas, lea lobálaš čohkket eanemusat 50 olbmo.

Hávdádeapmi ja hávdádusseremoniijat

Hávdádeamis ja hávdádusseremoniijas mii lea siste de sáhttet lea eanemusat 100 olbmo báikkis ja sis geat leat doppe galget leat mearriduvvon čohkkánsajit dan botta go seremoniija bistá. 

Muitobottuide dahje čoahkkanemiide maŋŋá seremoniijaid gusket njuolggadusat mat gullet priváhta čoahkkanemiide almmolaš báikkiin.

Almmolaš lágideapmi olgun

Almmolaš báikkis olgun, sihke doppe gos leat ja eai leat mearriduvvon čohkkánsajit lea lobálaš 50 oasseváldiin báikkis.

Olles áiggi galgá leat unnimusat okta mehter gaska oasseváldiid gaskka.

Gáibádusat buotlágan lágidemiid čađaheapmái mat leat almmolaš báikkiin

Lágideamis olgun almmolaš báikkis, gos eai leat mearriduvvon čohkkánsajit sáhttet leat eanemusat 200 oasseváldi báikkis.

Lágideamis olgun almmolaš báikkis, gos leat mearriduvvon čohkkánsajit sáhttet leat eanemusat 600 (3 x 200) oasseváldi báikkis. Galgá leat guokte mehter gaska joavkkuid gaskka.

Galgá leat unnimusat okta mehter gaska oasseváldiid gaskka olles áiggi.

Gáibádusat buotlágan lágidemiid čađaheapmái mat leat almmolaš báikkiin

   Čuovvovaš njuolggadusat gusket buot lágidemiide ja galget čuvvojuvvot:

  • Fertejit leat almmolaš lanjat dahje areálat olgun mat leat doarvái stuorrát ahte sáhtát čađahit lágideami gustovaš njuolggadusaid mielde mat gusket gaskkaide.
  • Oasseváldiin galgá leat unnimusat okta mehter gaska, mihtiduvvon oalggis oalgái.
  • Ferte nammaduvvot ovddasvástideaddji lágideaddji.
  • Čále buohkaid namaid ja oktavuođadieđuid geat leat báikkis, jus lea dárbu oažžun dihte lea oppalašgeahčastaga oasseváldiin jus šaddá dárbu guorrat njoammuma. Dieđut fertejit sihkkojuvvot 14 beaivvi maŋŋá.
  • Buohkat geat leat báikkis fertejit leat dearvasat.
  • Dagat nu ahte gussiide lea álki bassat gieđaid, sihke go bohtet ja dađistaga.
  • Ale čađat doaimmaid mat gáibidit ahte lea unnit gaska oasseváldiid gaskka.
  • Bargit geat čađahit lágideami almmolaš báikkis, eai lohkkojuvvo go rehkenastá man galle olbmos leat lohpi čoahkkanit.
  • Lágidemiin main lea alkoholaguossohanlohpi dahje lágidemiin mat dollojit lanjain gos lea alkoholaguossohanlohpi, galget čuovvut guossohanbáikkiid njuolggadusaid ja bissehit alkoholaguossoheami dii. 22:00. Ferte guossohit borramuša oktan juhkamušain mas lea alkohola.
  • Loga maiddái rávvagiid borramuš- ja juhkamušguossoheami birra.

Jus gehččiin leat gitta mearriduvvon čohkkánsajit de galget sii bileahtaoastimis ja go bohtet oažžut čohkkánsajiid main lea gaska earáide. 

Ovddasvástideaddji lágideaddji

Ovddasvástideaddji lágideaddjis lea oppalašgeahčastat das geat leat sajis, son galgá addit dieđuid bovdejuvvon gussiide njoammudávddaid eastadeami njuolggadusaid birra ja sus lea ovddasvástádus dasa ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Sáhtát leat don guhte láigohat lanjaid, dahje son guhte láigoha dutnje lanjaid guhte lea ovddasvástideaddji lágideaddjin. Dán ferte láigoheaddji ja son guhte láigoha čielggadit ovdal lágideapmi álgá. Jus láigoha lanjaid, ja ii leat čielga šiehtadus láigoheddjiin ahte guhte galgá leat ovddasvástideaddji lágideaddji, de  lea son guhte láigoha geas lea ovddasvástádus.

Go leat priváhta lágideapmi, ovdamearkka dihte jus lea konfirmašuvdna muhtin giliviesus, lea lunddolaš ahte lea son gii láigoha guhte lea ovddasvástideaddji lágideaddjin. Jus dus galget leat heajat muhtin hoteallas dahje sullasaš báikkis de lea eanet lunddolaš ahte lea doaimmahaga eaiggát geas lea ovddasvástádus.

Galgá juohkit dieđu gussiide ja oasseváldiide geat leat báikkis ahte gii dat lea guhte lea lágideaddjin ja geainna galgá váldit oktavuođa jus leat jearaldagat njoammudávddaid eastadeami hárrái.

Njuolggadusat báikkiide gos olbmuin leat mearriduvvon čohkkánsajit

Galgá sáhttit leat unnimusat okta mehter oasseváldiid gaskka geat leat lágideamis gos leat mearriduvvon čohkkánsajit. 

Eanet dieđut lágidemiid birra almmolaš báikkiin

Ráđđehus lea vástidan ollu jearaldagaid lágidemiid ja ovttaskas doaimmahagaid giddema birra. Sáhttá lohkat jearaldagaid ja vástádusaid daidda ráđđehusa siiddus regjeringen.no.

Loga eanet ávžžuhusaid birra mat gusket lágidemiide almmolaš báikkiin, profeššunealla aktevrraide, Dearvvašvuođadirektoráhtas

Čoahkkaneapmi priváhta báikkis

Buohkat berrejit ráddjet sosiála oktavuođa nu bures go vejolaš. Dus eai berre leat eanetgo vihtta guossi earret sin geaiguin don orut. Jus buot guossit orrut seamma ádlus de sáhttet leat eanetgo vihtta guossi, ovdamearkka dihte jus leat guokte váhnema/ovddasteaddji ja njeallje máná. Dát guoská sihke siste ja olgun iežat stobus, barttas dahje šiljus. Goitge eai sáhte leat eambbo olbmot go ahte sáhttá doallat gaskka earáide.

Mánáin ja nuorain sáhttá leat okta dahje guokte fásta ustiba  geat fitnaba guossis dahje gean guossis fitná, earret sin geat leat sin joavkkus mánáidgárddis dahje skuvllas.

Jus boađát guovllus gos lea ollu njoammu, de it berre vuolgit idjadanguossái eaige dus berre leat idjadanguossit.

Ávžžuhuvvo deaivvadit olgun, jus leaš vejolaš. 

Doalat oktavuođa bearrašiin ja ustibiiguin. Hutkka áinnas eará vugiid leat sosiála go fysalaččat deaivvadit.

Mo čađahit čoahkkaneami priváhta báikkis:

  • Berret garvit sosiála oktavuođaid nu bures go vejolaš. 
  • Doalat ovtta mehtera gaskka sidjiide geaiguin it oru ovttas (dahje geaiguin it leat lagasoktavuohta jus ásat okto). Dát ii guoskka sidjiide geat gullet seamma mánáidgárde- dahje mánáidskuvlajovkui.
  • Geavat njálbmesuoji go ii leat vejolaš doallat gaskka. 
  • Mii ávžžuhat ahte eai leat eanetgo vihtta guossi. Dus berre leat oktavuohta daid seamma olbmuiguin áiggi badjel. 
  • Sáhttá leat álkit doallat gaskka earáide olgun go siste.

Ávžžuhuvvo ahte buohkat ovttastallet unnánat olbmuiguin sosiála dilálašvuođain, oanehat áiggi ja ii nu ollu iešguđetge olbmuiguin ovtta vahkus.

Loga eanet dieđuid ja rávvagiid sosiála doarjaga ja doaimmaid hárrái dáppe.

Mánáidriegádanbeaivvit

Ávžžuhuvvo ahte eai leat eanetgo vihtta guossi. Ávžžuhus guoská sihke siste ruovttus, barttas ja olgun iežas šiljus. Dát guoská maiddái mánáide geat gullet seamma jovkui mánáidgárddis dahje mánáidskuvllas.

Mánáidriegádanbeaivi priváhta báikkis:

  • Jus lea buozas de ii sáhte boahtit, ii dallege jus leat dušše veahá vuoiŋŋahatvuolšši dávdamearkkat. Dát guoská maiddái mánáide ja nuoraide geat leat erremis dahje isolašuvnnas.
  • Galgá leat álki bassat dahje spriitet gieđaid. Berre buhtistit gieđaid go boahtá, ovdal borada ja go guossit vulget.
  • Čuovo muđuid rávvagiid lágidemiide priváhta báikkiin.
  • Jus lea vejolaš, de ain oidojuvvo ahte ávvudeapmi lea olgun.
  • Borramuš berre guossohuvvot gárvves poršuvdnan, maiddái gáhkku. Muitte ahte sihke sis geat guossohit ja sis geat borret galget leat buhtes gieđat.

Mánáidriegádanbeaivi láigohuvvon lanjain:

  • Jus ávvudeapmi dollojuvvo láigohuvvon lanjain dahje eará almmolaš báikkis siste, sáhtát čohkket nu ollu go 10 olbmo. Jus lehpet olgun, sáhttibehtet leat eanemusat 20 olbmo. Sáhttet leat báikkálaš njuolggadusat mat dadjet ahte galget leat unnánat guossit.
  • Čuovo muđuid njuolggadusaid mat gusket lágidemiide almmolaš báikkiin.
  • Buohkat galget doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka. Mánáidgárde- ja mánáidskuvlajoavkkuide leat čuldojuvvon dán gáibádusas.
  • Rávisolbmot, sihke lágideaddjit ja vejolaš mieđušteaddjit, berrejit doallat gaskka eará mánáide ja rávisolbmuide, ja čuovvut dábálaš njoammueastadanrávvagiid.
  • Jus lea vejolaš, de ain oidojuvvo ahte ávvudeapmi lea olgun.
  • Borramuš berre guossohuvvot gárvves poršuvdnan, maiddái gáhkku. Muitte ahte sihke sis geat guossohit ja sis geat borret galget leat buhtes gieđat.

Organiserejuvvon valáštallan- ja astoáiggedoaimmat

Rávisolbmot sáhttet leat mielde organiserejuvvon valáštallan- ja astoáiggedoaimmain siste, joavkkuin mas leat eanemusat 10 olbmo. Gáibádus lea ahte sáhttá doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka go doaibma čađahuvvo.

Olgun sáhttet rávisolbmot leat mielde organiserejuvvon valáštallan- ja astoáiggedoaimmain, joavkkuin mas leat eanemusat 20 olbmo. Gáibádus lea ahte sáhttá doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka go doaibma čađahuvvo.

Ámmátvaláštallit sáhttet hárjehallat nu mo dábálaččat siste ja olgun.

Lohkan dihte njuolggadusaid mat gusket mánáide ja nuoraide, loga artihkala mánáid ja nuoraid birra dáppe.

Borramuš- ja alkoholaguossoheapmi

Evttohusat mo ráhkadit ja guossohit borramuša

Dál ii vuos oru nu ahte koronavirus njoammu borramuša dahje juhkančázi bokte. Lea dattege, nu mo álo, dehálaš ahte sis geat kohkkejit lea buorre giehtabuhtisvuohta, ahte basset gieđaid dárkilit ja dávjá. Lea maiddái dehálaš ahte sii geat kohkkejit leat dearvasat. Dat guoská maiddái gussiide, sii fertejit leat dearvasat ja bassat gieđaid ovdal boradeami. Guossit sáhttet geavahit seamma guossohanneavvuid, muhto juohkehaččas fertejit leat sierra niibbit/gáffalat/basttet. Garvve guossoheames borramuša man galgá gieđas doallat go borrá.

Jus háliidat eanet dieđuid borramuša ja juhkamušaid birra, sáhtát lohkat eanet Biepmobearráigeahčus.

Alkoholaguossoheapmi

Guossohanbáikkit main lea alkoholaguossohanlohpi sáhttet guossohit alkohola gussiide geaidda guossohuvva borramuš. Ii leat doarvái guossohit nihtiid, šuhkoláda dahje eará kioskagálvvuid.

Alkoholaguossoheapmi galgá guossohuvvot bevddiin, ja ferte loahpahuvvot dii. 22:00. Guossit galget leat 30 minuhtas juhkan juhkamuša.

Gáibádus doallat gaskka guossohanbáikkiin

Guossohanbáikkit sáhttet leat rahpasat, nu guhká go čuvvot njuolggadusaid mat bisuhit dohkálaš doaimma. Guossohanbáikkit galget fuolahit ahte lea unnimusat okta mehter gaska čohkkánsajiid gaskka. Guossohanbáikkit sáhttet leat restoráŋŋat, kaféat, bárat, pubbat, diskotehkat ja idjaklubbat.

Priváhta doalut restoráŋŋas

Guossohanbáikkit eai sáhte guossohit priváhta doaluid gos leat eanetgo 10 olbmo. Muhtin gielddain leat mearridan báikkálaš doaibmabijuid, geahča iežat gieldda neahttasiiddu dahje dan gieldda neahttasiiddu gosa leat vuolgimin.

Gáibádus registreret oktavuođadieđuid

Guossohanbáikkit galget registreret daid gussiid oktavuođadieđuid geat mihtet dasa. Dieđut galget dahkat vejolažžan gildii fidnet oktavuođa duinna jus šaddá dárbu guorrat njoammuma. Dieđut mat fertejit registrerejuvvot leat telefovdnanummir, dáhton ja áigemearri ja jus vejolaš gokko don ledjet lanjas. Guossohanbáiki galgá muitalit masa dieđut galget geavahuvvot. Dieđut galget sihkkojuvvot 14 beaivvi maŋŋá.