Rávvagat lágidemiide ja sosiála doaluide

Lea ráddjejuvvon man gallis ožžot čoahkkanit, muhto jus čuovvut rávvagiid ja ráddjehusaid, de lea vejolaš lágidit čoahkkanemiid.

Familie som feirer bursdag sammen

Illustrasjon: Daria Petrenko / Mostphotos

Ođastuvvome.

Njoammuneastadanrávvagat leat deaŧalaččat

Leat golbma váldo rávvaga dasa movt eastadit njoammuma, ja dat gustojit maiddái dalle go mis leat doalut, lágideamit ja eará čoahkkaneamit:

  • Biso ruovttus, ale ge váldde vuostá gussiid jus leat buohcci
  • Doala unnimusat ovtta mehtera gaskka olbmuide geat eai leat du lagamusat*
  • Basa gieđaid dárkilit ja dávjá, dahje buhtis giehtaspriitain

*Don mearridit ieš geat du lagamusat leat, muhto dat eai berre leat nu galle olbmo, ja berrejit leat dat seamma olbmot čađat. Eatnasiid “lagamusat” leat dat geaiguin orru ovttas, moarsi/irgi dahje lagamus bearaš, earáid lagamus ges sáhttá leat buorre ustit.

Don it galgga mannat sosiála čoagganemiide dahje doaluide jus:

  • leat buohcci
  • leat karantenas dahje isolašuvnnas

It galggaše buorástahttit dahje buorrestit

Mii eat galggaš buorástahttit, buorrestit dahje salastit go deaivvadit. Dan berret muittuhit gussiide ovdal go bohtet.

Báikkálaš doaimmat

Guovlluin gos lea olu njoammun leavvan, sáhttet leat eará dahje eambbo njuolggadusat lágidemiid oktavuođas.

Jus áiggut juoidá lágidit, geahča de guoskevaš suohkana neahttasiidduin lea go suohkan mearridan eambbo dahje garraset njuolggadusaid ja mearrádusaid go dat mat gustojit riikkaviidosaččat.
Guossohanbáikkiide sáhttet maid leat báikkálaš njuolggadusat.

Jus du suohkanis eai leat báikkálaš doaibmabijut, de gustojit našuvnnalaš riikkaviidosaš doaibmabijut. Našuvnnalaš doaibmabijuid birra sáhtát lohkat dáppe helsenorge.no siidduin.

Lágideamit ja doalut almmolaš báikkiin

Njuolggadusat doaluid birra almmolaš báikkiin leat lága vuođul mearriduvvon (láhkaásahusat) ja daid rihkkun sáhttá ráŋggáštuvvot. Danne lea deaŧalaš bures dovdat njuolggadusaid jus plánet lágideami dahje doaluid.

Almmolaš lágideamit olgun

Almmolaš báikkis, gos stuolut leat gitta láhttis, sáhttá olgodoaluide čohkket gitta 600 olbmo. Lágideaddji galgá fuolahit ahte oasseváldit sáhttet dollojuvvot sierra joavkkuin main leat gitta 200 olbmo guđesge. Daid iešguđet joavkkuid gaskka galgá álo leat unnimusat guokte mehtera.

Guđege 200 olbmo joavkkus galgá leat unnimusat ovtta mehtera buot olbmuid gaskka.

Almmolaš lágideamit siste

Almmolaš lágidemiin mat dollojuvvojit almmolaš báikkis siste eai oaččo čoahkkanit eambbo go 200 olbmo oktanis. Dákkár lágideamit leat omd. kino, teáhter, seminára dahje oskkoldatlaš meanut (seremoniijat).

Priváhta lágideamit almmolaš báikkis

Priváhta lágidemiide almmolaš báikkis ii leat lohpi čohkket eambbo go 50 olbmo. Priváhta lágideamit leat omd. bearašdoalut, heajat, fitnodatfeasta ja juovlabeavdi.

Fuomáš ahte leat goabbatlágan njuolggadusat meanuide (seremoniijaide) ja doaluide dan oktavuođas. Meanuide/seremoniijai sáhtte čohkket gitta 200 olbmo, muhto priváhta doaluide dan oktavuođas ii leat lohpi čohkket eambbo go 50 olbmo. Dát guoská omd. ristejaččaide, heajaide ja rávvejaččaide/hávdádusaide.

Gáibádusat buotlágan lágidemiide almmolaš báikkis

  • Ferte leat almmolaš báiki dahje olgoareála mii lea doarvái viiddis dasa ahte lágideapmi sáhttá čađahuvvot gaskka doallama mearrádusaid mielde.
  • Oasseváldit galget doallat unnimusat ovtta mehtera gaskka oalggis oalgái
  • Sii geat muđui orrot ovttas eai dárbbaš doallat mehtera gaskka*.
  • Buohkat geat servet galget leat dearvašat.
  • Galgá nammaduvvot ovddasvástideaddji lágideaddji.
  • Čále buot oasseváldiid nama ja gulahallandieđuid, jus muđui ii leat vejolaš logahallat geat doppe ledje, vai lea vejolaš maŋŋel guorrat njoammumiid. Dáid dieđuid galgá sihkkut 14 beaivvi maŋŋel.
  • Daga gussiide álkin gieđaid bassat, sihke go bohtet ja dađi mielde.
  • Allet čađat aktivitehtaid main oasseváldit fertejit leat lahkalagabut go ovtta mehtera.
  • Bargit dahje bálkáhuvvon veahkit lágideami čađaheapmái almmolaš báikkis eai rehkenasto mielde olmmošlohkui geat ožžot čoahkkanit.
  • Doaluin gos lea alkohola dárjunlohpi lea gáibádus ahte dat diŋgojuvvo ja buktojuvvo beavdái. Geahča maiddái rávvagiid borramuš- ja juhkandárjuma birra.

*Jus sii čohkkájit stuoluin maid ii sáhte sirdit, de galget bileahtat vuvdojuvvot ja buohkat álggos čohkkedit mehtera gaskkain. Dan maŋŋel sáhttet sii geat orrot ovttas, čohkkedit bálddalaga.

Mii oaivvilduvvo lágidemiin?

Lágidemiin oaivvilduvvojit priváhta doalut nugo konfirmašuvnnat, ristejaččat, heajat, riegádanbeaivvit,rávvejaččat, ja sosiála čoahkkaneamit barggu ja skuvlla oktavuođas gos guossohuvvo alkohola. Dasa lassin konsearttat, seminárat, gálvomeassut, oskkoldatlaš čoakkálmasat ja gaskaboddosaš márkanat.

Loppemárkanat maid eaktodáhtolaš searvvit lágidit eai leat gildojuvvon. Muhto ávžžuhuvvo doallat unnimusat mehtera gaskka earáide geaiguin ii oro ovttas ja ahte buohkat basset/buhtistit gieđaid.

Mii oaivvilduvvo almmolaš báikkiin?

Almmolaš báiki lea dán oktavuođas báiki gos vaikko gii sáhttá vánddardit. Báiki visttis dahje olgun mii láigohuvvo dahje luikojuvvo, maiddái hoteallat, giliviesut, čoahkkananbáikkit, konferánsalanjat ja hállát rehkenastojuvvojit maid almmolaš báikin.

Ovddasvástideaddji lágideaddji

Ovddasvástideaddji lágideaddjis galgá leat dihtosis geat leat sajis, addit dieđuid njoammuneastadannjuolggadusaid birra ja atnit ovddasvástádusa das ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit. Ovddasvástideaddji lágideaddjin sáhttá leat son gii eaiggáduššá dahje hálddaša dahje son gii láigoha báikki. Dat ferte sohppojuvvot ovdal go lágideapmi álgá. Jus báiki láigohuvvo nu ahte ii leat čielggaduvvon gii lea ovddasvástideaddji lágideaddji, de adnojuvvo ovddasvástádusa guoddin son ieš gii láigoha alcces báikki.

Priváhta doaluin, nugo omd. konfirmašuvnnain giliviesus, de lea lunddolaš ahte son gii láigoha alcces baikki, maiddái lea ovddasvástideaddji lágideaddji. Jus áiggut heajaid doallat hoteallas dahje sullasaš báikkis, de lea eambbo lunddolaš ahte báikki eaiggát lea ovddasvástideaddji.

Gussiide ja oasseváldiide dieđihuvvo gii lea lágideaddji ja geas sáhttá jearrat njoammuneastadeami birra.

Njuolggadus báikkiide gos stuolut leat láhttis gitta

Oasseváldiid gaskka galgá leat unnimusat okta stuollu guoros dalle go stuoluid ii sáhte sirdit. Olbmot geat orrot ovttas, sáhttet čohkkedit bálddalaga.

Eambbo dieđut lágidemiid birra almmolaš báikkiin

Ráđđehus lea vástidan olu gažaldagaid lágidemiid birra ja soames doaimmahagaid giddema birra. Dáid gažaldagaid ja vástádusaid daidda sáhtát lohkat regjeringen.no siidduin.

Loga eambbo ávžžuhusaid lágidemiid birra almmolaš báikkiin Helsedirektoratet siidduin.

Čoahkkaneamit priváhta báikkis

Priváhta ruovttuide, areálaide dahje barttaide ii galggaše čohkket eambbo go 5 guossi lassin dálu olbmuide. Jus buot guossit orrot ovttas, de sáhttibehtet leat eanebut. Dat mearkkaša ahte guokte bearraša sáhttet gávnnadit vaikko leat ge olu mánát. Gussiid gaskka berre leat unnimusat okta mehter. Dat ii guoskka sidjiide geat orrot.

  • Daga gussiide álkin gieđaid bassat, sihke go bohtet ja gaskkohagaid.
  • Buot oasseváldit galget leat dearvašat.
  • Ale bovde eanebuid go geaidda dus lea sadji.
  • Ane dihtosis geat áigges áigái leat čoahkis.
  • Sáhttá leat álkit gaskka doallat olgun go siste.

Buohkat ávžžuhuvvojit ovttastallat unnit meari olbmuiguin sosiála oktavuođain, oanehit áiggi, eai ge beare olu iešguđetge olbmuiguin deaivvadit ain vahkku mielde.

Mánáid riegádanbeaivvit

Mánáid riegádanbeaivedoalut

Ráddjehus 5 guossi hárrái ii guoskka mánáidgárde- ja mánáidskuvla-kohorttaide. Mánát mat gullet ovtta korhortii eai dárbbaš doallat gaskka doaluin ja lágidemiin.

Mánáid riegádanbeaivedoalut priváhta báikkis:

  • Jus riegádanbeaivedoalut leat ruovttus ja guossin leat mánát seamma mánáidgárde- ja mánáidskuvlakohorttas, de sáhttet leat eambbo go vihtta guossi. Muhto de eai sáhte doppe leat mánát mat eai gula dan kohortii, eai de ge vaikko omd. gullet seamma spábbačiekčanjovkui go riegádanbeaivemánná. Kohort-ložžen ii guoskka nuoraidskuvla- ja joatkkaskuvlaohppiide.
  • Ii oaččo boahtit jus lea buohcci, vaikko livčče ge dušše gehppes nuorvomearkkat. Dat guoská maid mánáide ja nuoraide geat leat karantenas dahje isolašuvnnas.
  • Galgá leat álki bassat dahje buhtistit gieđaid. Gieđaid berrejit buohkat bassat go bohtet, ovdal go borret ja go leat vuolgime.
  • Čuvvot muđui rávvagiid doaluid birra priváhta báikkis.
  • Jus vejolaš, de livččii buoremus lágidit doaluid olgun.
  • Biepmu ja gáhkuid berre guossohit gárvves bihttán. Muitte ahte sihke sus gii guossoha ja sus gii borrá galget leat ráinnas gieđat.

Mánáid riegádanbeaivedoalut láigohuvvon báikkis:

  • Jus doalut leat láigohuvvon báikkis dahje eará almmolaš báikkis, de sáhtát čohkket gitta 50 olbmo. Fuomáš ahte báiki sáhttá eará njuolggadusaid mielde leat dakkár gosa ii sáhte čohkket nu olu olbmuid.
  • Čuvvot muđui daid njuolggadusaid mat gullet lágidemiide almmolaš báikkis.
  • Buohkat galget doallat 1 mehtera gaskka. Dát ii guoskka mánáidgárde- ja mánáidskuvlakohorttaide.
  • Rávisolbmot, sihke lágideaddjit ja vejolaš mielčuovvut berrejit doallat gaskka mánáide ja rávisolbmuide ja muđui čuovvut dábálaš njoammuneastadanrávvagiid.
  • Jus vejolaš, de livččii buoremus lágidit doaluid olgun.
  • Biepmu ja gáhkuid berre guossohit gárvves bihttán. Muitte ahte sihke sus gii guossoha

Guossit ja idjaguossit

Jus dutnje bohtet guossit, de gusket seamma njuolggadusat go priváhta doaluide ja lágidemiide ruovttuin.

Gean sáhttá bovdet guossái?

Nu guhká go leat dearvvaš, sáhttet dearvvaš olbmot fitnat guossis. Áhkut, ádját ja eará vuoras olbmot badjel 65 jagi sáhttet maid fitnat, muhto sii geat leat covid-19 riskajoavkkuin berrejit erenoamáš dárkilit čuovvut giehtabassan- ja gaskka doallama rávvagiid.
Jus vejolaš, de lea buoremus olgun gávnnadit, go doppe lea álkit doallat mehtera gaskka.

Váruhit idjadeami oktavuođas

Go muhtin idjada du luhtte de berrejit buohkat leat erenoamáš čorgadat ja muitit doallat gaskka. Idjadeami oktavuođas lea stuorát njoammunriska go oanehit galledemiid oktavuođas.

Idjaguossit ja dálu olbmot geavahit dábálaččat seamma basadanlanja, guoskkahit seamma sajiid ja lea váttis doallat gaskka. Idjagussiin galggašii danne leat sierra sihkaldat basadanlanjas ja hivssegis ja sierra sáibbut jna.

Borramuš- ja alkoholaguossoheapmi

Rávvagat borramuša ráhkadeami ja guossoheami oktavuođas

Dán muddui ii oro mihkke čájeheame ahte koronavirus njoammu borramuša dahje juhkamuš mielde. Liikká lea deaŧalaš, nugo álo, ahte son gii ráhkada biepmu lea hui čorgat ja dávjá bassá gieđaid. Lea maid deaŧalaš ahte son lea dearvvaš. Seamma guoská gussiide, sii fertejit leat dearvašat ja bassat gieđaid ovdal boradeami. Guossit sáhttet seamma goaivuid ja guvssiid atnit, muhto fertejit leat sierra borranneavvut. Ale guossot maide maid suorpmaiguin galgá duohtadit.

Eambbo dieđuid borramušaid ja juhkamušaid birra gávnnat Biebmobearráigeahču siidduin.

Gaskka doallan guossohanbáikkiin

Guossohanbáikkit galget fuolahit ahte čohkkánsajiid gaskka lea unnimusat okta mehter. Maŋŋel go ollejit sáhttet ovtta dálu olbmot čohkkedit lahkalagabut. Guossohanbáikkit leat dán oktavuođas restauránttat, kafeat, bára, pub, diskotehka ja báikkit mat dollet rabas idjii.

Gáibádus guossohit bevddiid mielde

Lea gáibádus ahte báikkiin gos lea alkoholavuovdinlohpi galgá alkohola guossohuvvot njuolga bevddiide. Gáibádus lea ásahuvvon unnidan dihte njoammunriskka, earret eará dan bokte ahte ii šatta bahkadas ja vuordinráidu.

Gáibádus registreret gulahallandieđuid

Guossohanbáikkit galget registreret daid gussiid gulahallandieđuid geat dan dohkkehit. Dieđut galget dahkat suohkanii vejolažžan gulahallat singuin vejolaš njoammunguorrama oktavuođas. Dieđut mat registrerejuvvojit leat telefovdnanummar, beaivi ja áigi ja vejolaččat gokko lanjas son lei. Guossohanbáiki galgá muitalit masa dieđut sáhttet geavahuvvot. Dieđuid galgá sihkkut 14 beaivvi maŋŋel.