Oppalašgeahčastat njuolggadusain ja ávžžuhusain

Dás sáhtát lohkat oppalašgeahčastaga sihke báikkálaš ja nationála njuolggadusain ja ávžžuhusain. Sáhttet leat garrasat njuolggadusat eastadit njoammuma ja koronadoaibmabijut báikkálaččat go riikaviidosaččat.

Báikkálaš njuolggadusat ja ávžžuhusat

Háliidatgo diehtit makkár rávvagat ja njuolggadusat leat iešguđetge gielddain? Iskka neahttasiidduid mat gullet gildii gos leat.

Báikkálaš njuolggadusat leat láhkaásahusa bokte mearriduvvon ja galget čuvvojuvvot. Berre čuovvut báikkálaš ávžžuhusaid, vaikke vel eai leat láhkaásahusa bokte mearriduvvon.

Doaibmabidjodásit go njoammu leavvá báikkálaččat

Go njoammu leavvá báikkálaččat, sáhttá ráđđehus doibmiibidjat doaibmabijuid ráddjet njoammuma. Doaibmabijut leat juhkkojuvvon doaibmabidjodásiide, dan duohken man sakka njoammu leavvá. Dáppe oainnát makkár doaibmabidjodásit gusket dasa go njoammu leavvá báikkálaččat. 

Nationála njuolggadusat

Dáppe gávnnat oppalašgeahčastaga buot nationála njuolggadusain. Njuolggadus lea láhkaásahusa bokte mearriduvvon ja galgá čuvvojuvvot. Lea ráŋggáštahtti rihkkut njuolggadusaid.

Erren ja isolašuvdna

Njoammunerren

Jus dus lea leamaš lagasoktavuohta olbmuin geas lea duođaštuvvon njoammu, de galggat leat erremis 10 jándora dan rájes go dus lei oktavuohta njoammuduvvon olbmuin. Loga njoammunerrema njuolggadusaid dáppe.

Vuordinerren

Jus oktage sis geaiguin orut lea njoammunerremis, de galggat don leat vuordinerremis. Loga eanet vuordinerrema birra dáppe.

Mátkkoštanerren

Jus boađát Norgii riikkas dahje guovllus EØS:s/Sveičas mii lea definerejuvvon ruoksadin, dahje riikkas olggobealde EØS/Sveiča, de galggat leat 10 jándora mátkkoštanerremis. Loga mátkkoštanerrema njuolggadusaid dáppe.

Isolašuvdna

Galggat isolašuvdnii jus lea duođaštuvvon ahte dus lea covid-19, dahje jus leat njoammunerremis ja dovdagoađát dávdamearkkaid. Loga isolašuvdnanjuolggadusaid dáppe.

Mátkkošteapmi

Njuolggadusat mat gusket sidjiide geat bohtet Norgii

Olgoriikkalaččaid vejolašvuohta boahtit Norgii lea dál sakka gáržžiduvvon.

Geahča dáppe geat besset boahtit Norgii.

Registrerenskovvi sidjiide geat bohtet Norgii

Buohkat geat bohtet Norgii, maiddái jus leat Norgga stáhtaborgárin, galget deavdit registrerenskovi go bohtet. Lea digitála skovvi ja dan galggat deavdit ovdal boađát Norgii. Loga eanet mátkeregistrerenskovi birra dáppe.

Go boahtá Norgii de gáibiduvvo ahte lea duođaštus mas čájehuvvo ahte koronaiskkus lea váldon ja ahte das lea negatiiva boađus

Olgoriikkalaš mátkkošteaddjit geat bohtet Norgii fertejit čájehit duođaštusa ahte sis lea negatiiva koronaiskkus. Iskkus ferte leat váldon 24 diimmu siste ovdal boahtá Norgii. Loga eanet gáibádusa negatiiva koronaiskosa birra dáppe.

Go boahtá Norgii de gáibiduvvo ahte váldá koronaiskosa

Jus don maŋimuš 10 beaivvi leat leamaš riikkas dahje guovllus gos lea errengeatnegasvuohta, de galggat váldit koronaiskosa go boađát Norgii. Iskkus váldojuvvo girdihápmanis dahje go rasttildat rájá. Loga eanet koronaiskosa birra man galgá váldit go boahtá Norgii dáppe.

Mátkkoštanerren

Jus boađát Norgii riikkas dahje guovllus EØS:s/Sveičas mii lea definerejuvvon ruoksadin, dahje riikkas olggobealde EØS/Sveiča, de galggat leat 10 jándora mátkkoštanerremis. Loga mátkkoštanerrema njuolggadusaid dáppe.

Lea geatnegahtton geavahit njálbmesuoji go lea jođus errenbáikái. Loga eanet njálbmesuodjegeavaheami birra dáppe.

Errenhotealla

Olbmot geat eai ása Norggas (registrerejuvvon álbmotregistaris) dahje geain ii leat heivvolaš báiki gos erren sáhttá čađahuvvot, galget leat erremis errenhoteallas. Loga eanet errenhotealla birra dáppe.

Spiehkastat erremis

Muhtin mátkkošteaddjijoavkkut sáhttet oažžut spiehkastaga mátkkoštanerremis astoáiggis dahje dušše bargoáiggis. Loga eanet errenspiehkasteami birra dáppe.

Lágideamit ja čoahkkaneamit

Gáibádusat lágideami čađaheapmái

Mii ávžžuhat ahte buot plánejuvvon lágideamit heaittihuvvojit. Jus ii sáhte maŋidit lágidemiid de leat dát njuolggadusat mat gusket:

  • Go lágideapmi lea siste ja eai leat mearriduvvon čohkkánsajit de lea 10 olbmos lohpi leat lágideamis.
  • Go lágideapmi lea siste ja leat mearriduvvon čohkkánsajit de lea 100 olbmos lohpi leat lágideamis.
  • Lea lohpi ahte leat 50 olbmo valáštallan- ja kulturlágidemiin mat leat siste ja gos olbmot leat vuollel 20 jagi ja gullet seamma valáštallansearvái.
  • Olgon lea lohpi ahte leat 200 olbmo almmolaš báikkis, gos eai leat mearriduvvon čohkkánsajit.
  • Olgon lea lohpi ahte leat 600 (3 x 200) olbmo almmolaš báikkis, gos leat mearriduvvon čohkkánsajit.
  • Šaddá lohpi leat 100 olbmo hávdádemiin ja hávdádusseremoniijan go leat mearriduvvon čohkkánsajit juohkehažžii.

Dasa lassin gáibiduvvo ahte lea guokte mehtera gaska oasseváldiid gaskka, ahte nammaduvvo ovddasvástideaddji lágideaddji ja ahte guossit registrerejuvvojit. Loga eanet lágidemiid ja čoahkkanemiid birra dáppe.

Guossohanbáikkit

Guossohanbáikkit sáhttet leat rahpasat, muhto fertejit čuovvut njuolggadusaid mat gusket alkoholaguossoheapmái, gaskkaide ja guosseregistreremii. Loga eanet guossohanbáikkiid njuolggadusaid birra dáppe.

Alkoholaguossohangielddus dii. 22:00

Lea mearriduvvon alkoholaguossohangielddus dii. 22:00 nationála dásis, dat guoská buohkaide geain lea alkoholaguossohanlohpi. Loga covid-19-láhkaásahusa oaidnin dihte njuolggadusaid geaidda dat gusket.

Nationála ávžžuhusat

Dáppe gávnnat oppalašgeahčastaga buot nationála ávžžuhusain. Buohkat berrejit čuovvut ávžžuhusaid, vaikke vel eai leat láhkaásahusa bokte mearriduvvon.

Njoammudávddaid eastadeapmi

Basa gieđaid, doalat gaskka earáide, biso ruovttus ja iskkat iežat jus leat buozas. Loga eanet njoammudávddaid eastadeami rávvagiid birra dáppe.

Koronavirusiskkus

Buohkat geain leat koronavirusa dávdamearkkat dahje balahit ahte leat njoammuduvvon covid-19:in berrejit váldit iskosa. Loga eanet dávdamearkkaid ja iskama birra dáppe.
Dáppe geahčat koronaiskosa vástádusa.

Lágideamit ja priváhta čoahkkaneamit

Berre maŋidit dahje heaittihit lágidemiid ja priváhta čoahkkanemiid. Lágideamit maŋiduvvojit jus dat čohkkejit olbmuid máŋgga gielddas, spiehkastahkan leat hávdádeamit. Jus dat goitge fertejit lágiduvvot, de gusket lágidemiid njuolggadusat.

Sosiála oktavuohta 

  • Buohkat berrejit ráddjet sosiála oktavuođa nu bures go vejolaš. Dus eai berre leat eanetgo vihtta guossi earret sin geaiguin don orut. Dát guoská sihke siste ja olgun.
  • Jus boađát guovllus gos lea ollu njoammu, de it berre vuolgit idjadanguossái eaige dus berre leat idjadanguossit.

Loga eanet sosiála oktavuođa ja čoahkkanemiid birra dáppe.

Kulturdoalut

Kulturdoalut nu mo čájálmasat, čájáhallamat jna, ja kurssat ja konferánssat ja osku- ja eallinoaidnoseremoniijat maŋiduvvojit jus dat čohkkejit olbmuid iešguđetge gielddain. Loga eanet dieđut Dearvvašvuođadirektoráhtas.

Mátkkošteapmi riikkarájáid siskkobealde

Ávžžuhuvvo ahte garvá dárbbašmeahttun mátkkiid riikka siskkobealde. Dát ávžžuhuvvo go lea riska ahte njoammu leavvá jus mátkkoštat guovllus Norggas gos lea ollu njoammu guvlui gos lea unnán njoammu. Loga eanet sisriikkamátkkiid birra dáppe.

Mátkkošteapmi olgoriikii

Olgoriikkadepartemeanta (UD) rávve buohkaid ahte eai vuolgge olgoriikkamátkkiide maid ii leat áibbas dárbbašlaš čađahit. Dát globála mátkeráva man UD lea cealkán bistá cuoŋománu 15. b. 2021:i. Geahča makkár ávžžuhusat leat mátkkiide, vaikke vel leatge mátkeávžžuhusat, dáppe.

Mánát ja nuorat

Mánát berrejit leat daid mánáiguin geaiguin leat seamma joavkkus mánáidgárddis, skuvllas dahje organiserejuvvon astoáiggedoaimmain. Mánáin ja nuorain sáhttá leat okta dahje guokte fásta ustiba geaiguin ovttastallet astoáiggis, lassin sidjiide geaiguin leat seamma joavkkus mánáidgárddis dahje skuvllas. Loga eanet ávžžuhusaid birra mat gusket mánáide ja nuoraide dáppe.

Mánáidgárdi, skuvla ja alit oahppu

Mánáidgárddiin, skuvllain ja oahppoásahusain lea njoammuneastadanbagadus man berre čuovvut . Mánát ja oahppit galget leat ruovttus jus sis leat vuoiŋŋahatvuolšši dávdamearkkat. Loga eanet rávvagiid birra mat gusket mánáidgárddiide ja skuvllaide dáppe.

Studeanttat sáhttet leat báikkis oahpahusas universitehtain, allaskuvllain ja fágaskuvllain go garrasat njoammuneastadanrávvagat čuvvojuvvojit. Loga eanet alit oahpu birra dáppe.

Mánát ja nuorat/astoáiggedoaimmat ja valáštallanlágideamit

Mánát ja nuorat vuollel 20 jagi sáhttet searvat astoáiggedoaimmaide. Sii sáhttet maiddái searvat valáštallanlágidemiide main leat oasseváldit geat gullet seamma gildii. Siste sáhttet leat eanemusat 50 olbmo. Olgun lea rádjá 50. Loga eanet ávžžuhusaid birra mat gusket mánáide ja nuoraide dáppe.

Valáštallan- ja astoáiggedoaimmat rávisolbmuide

Olgun sáhttet rávisolbmot leat mielde organiserejuvvon valáštallan- ja astoáiggedoaimmain joavkkuin mas leat eanemusat 20 olbmo. Gáibiduvvo ahte lea unnimusat okta mehter gaska go doaibma čađahuvvo.

Ámmátvaláštallit sáhttet hárjehallat nu mo dábálaččat siste ja olgun.

Loga eanet valáštallan- ja astoáiggedoaimmaid birra dáppe

Riskajoavkkut

Olbmot riskajoavkkuin leat juhkkojuvvon guovtti váldojovkui: Olbmot geain lea geahppa dahje moderáhta stuorát riska ja olbmot geain lea stuorra riska. Joavkkut ožžot rávvagiid mo sii galget meannudit, dan duohken mo njoammudilli lea lagasguovllus. Loga eanet riskajoavkkuid birra dáppe.

Bargobáikkit ja ruovttukantuvra

Bargoaddi galgá fuolahit ahte bargit barget ruovttus buot bargosajiin gos lea praktihkalaččat vejolaš dan čađahit. Leat dattege máŋga bargosaji gos lea dárbbašlaš ahte bargit leat fysalaččat barggus. Dalle leat doaibmabijut eastadit njoammuma dehálaččat. Loga eanet doaibmabijuid birra eastadit njoammuma bargosajiin dáppe.

Áhpeheamit ja sii geat njamahit

Dál ii leat vuos ollu mii čujuha dasa ahte áhpeheamit leat erenoamáš hearkkes dilis ovdánahttit duođalaš buozalmasvuođa koronavirusa geažil. Áhpeheamit berrejit čuovvut daid seamma rávvagiid go muđuige álbmot eastadan dihte njoammuma. Loga eanet áhpehemiid ja njamaheddjiid birra dáppe.