Buktagat ja kemikálat
Olu ruovttuin gávdnojit kemikálalaš buktagat mat adnojit viesus, biilii dahje gilvvagárddis. Eastadan dihte mirkkohuvvamiid lea dehálaš dákkár buktagiid vurkkodit rievttes láhkái.
- Geavat álo albma olggoža. Ále goasse njoara buktagiid eará bohttaliidda.
- Vurkkot kemikálaš buktagiid dohkálaččat, ja doalat daid eret olámuttos mánáide.
- Doala álo čalmmis buktagiid mat leat geavahusas go mánát leat lahkosis.
- Ale luohte giddenmekanismmaide mat galget leat sihkkarat mánáide. Vásáhusat čájehit ahte mánát nagodit rahpat daid.
- Váralašvuođamerkemat olggožiin sáhttet leat eahpečielgasat. Buktagat main ii leat váralašvuođamearka sáhttet maid mielddisbuktit mirkkohuvvama.
Várálaš buktagat ruovttus (dárogillii)
Vahágat buktagiiguin ja kemikálaiguin mat dus leat ruovttus sáhttet dagahit mirkkohuvvamiid. Giftinformasjonenis (mirkkohusdiehtoguovddážis) leat rávvagat maid galggat dahkat jus vahát lea dáhpáhuvvan, ja maid sáhtát dahkat eastadit vahágiid ruovttus.
Illustrašuvdna: AnastasiaV / Mostphotos
Snuvssat ja eará nikotiidnabuktagat
Buktagat mat sisttisdollet nikotiinna nugo snuvssat, nikotiidnasuoskangummi ja e-sigareahttagolggus sáhttet dagahit mirkkohuvvama. Vurkkot álo snuvssaid ja eará nikotiidnabuktagiid eret mánáid olámuttos.
Go mánná smáhke snuvssa, nikotiidnasuoskangummi dahje sigareahtaid, de mearrida buktaga nikotiidnamearri sáhttá go máná áicat ruovttus, vai ferte go doaktára lusa. Jus lea njiellan hui veaháš ge e-sigareahttagolgosa mas lea nikotiidna – riŋge 113.
Nikotiidna sáhttá dagahit mirkkohuvvamiid mánáide (dárogillii)
Snuvssat main lea nikotiidna sáhttet leat várálaččat smávva mánáide. Dávdamearkkat lea dan duohken man olu nikotiinna mánná lea ožžon.
Illustrašuvdna: Johannes Erlandsson / Mostphotos
Dálkasat
Okta tableahtta sáhttá muhtun oktavuođain leat doarvái dagahit mánáide duođalaš mirkkohuvvama. Eai leat dušše dálkasat maidda galgá reseapta mat sáhttet leat váralaččat, maiddái dálkasat maidda ii galgga leat reseapta sáhttet dagahit mirkkohuvvama.
- Vurkkot buot dálkasiid eret olámuttos mánáide.
- Geavat rievttes doserenreaidduid nugo dálkkasnálu, mihtidangohpu dahje mihtidanbastte golgi dálkasiidda.
- Várut ahte it seagut dálkasiid, geahča álo dárkilit páhka ja etikeahta.
- Geavat dálkasiid nugo doavttir dahje apotehka lea čilgen. Loga geavahanbagadusa dárkilit.
- Lea dehálaš geavahit ja vurkkodit dálkasiid riekta, maiddái mátkkoštettiin.
Dálkkasmirkkohuvvamat (dárogillii)
Jus oaččut beare olu muhtun dálkasis dahje borramušávnnaslasáhusas, de sáhtát mirkkohuvvat.
Illustrašuvdna: Helsenorge
Šattut
Eanas šattuid ii leat várálaš máistet, muhto gávdnojit šattut maid binnánaš máisten sáhttá dagahit mirkkohuvvama.
Giftinformasjonen ii identifisere šattuid, muhto árvvoštallet olámuttos dieđuid vuođul. Lea dehálaš čuoldit eret daid eanemus mirkkolaš šattuid.
Šattuin rievddada hápmi olles šaddoáigodaga, ja dat sáhttá dahkat identifiserema hástaleaddjin. Šaddo-áppat sáhttet leat ávkin identifiseremis, muhto daid ferte geavahit guoskevaš várašumiid mielde. Okta ovdamearka lea šládjaorakel Artdatabanken (dárogillii), mii lea vuođđuduvvon šattuide mat leat Norgga luonddus. Giftinformasjonenis lea govvagalleriija ja dieđut olu šattuid birra giftinfo.no siiddus. Doppe gávnnat maid A-Å listtu mas leat govat, ja sáhtát lohkat eambbo šaddomirkkohuvvamiid birra (dárogillii).
- Stohpoliđiid namat čužžot dávjá lieđđelihtis.
- Sáhttá geavahit šaddo-áppaid identifiseremii daid várašumiid mielde mat gustojit.
- Šaddoguovddáš dahje gilvvagárdebargi soitet sáhttit veahkehit.
- Geavat álo máŋga kvalitehtanannejuvvon gáldu identifiseret šattuid.
- Oahpásmuva daidda šattuide mat dus leat ruovttus ja gilvvagárddis.
Guobbarat
Gávdnojit guobbarat mat leat nu mirkkolaččat ahte vel unna bihtáža máistit sáhttá dagahit mirkkohuvvama. Norgga mirkkoleamos guobbarat leat buot šiivaguobbarat.
Jus lea bártidan, de sáhttá Giftinformasjonen veahkehit identifiseret guobbara jus dan lea dárbu dahkat, ja rávvet mo viidáset čuovvulit. Váldde vára guobbaris maid lea borran dahje bázahusaid das. Guoppar galgá leat olámuttos go riŋget. Buorit govat sáhttet maid leat veahkkin.
Mánát ja guobbarat (dárogillii)
Mánát sáhttet máistet binnánaš guobbara. Dat dagaha hárve duođalaš mirkkohuvvama.
Illustrašuvdna: Mostphotos.com
Oppalaš vuosttašveahkkerávvagat
Jus lea njiellan
- Váldde eret bázahusaid.
- Doidde njálmmi ja atte veaháš juhkamuša.
- Ii galgga dábálaččat viggat gákkahit ruovttus.
- Riŋge Giftinformasjonenii jearrat rávvagiid mo viidáset čuovvulit.
Medisiinnalaš koalla (dárogillii) lea koalla mii lea earenoamážit meannuduvvon ja mii sáhttá leat ávkkálaš muhtun mirkkohuvvanbárttiid oktavuođas. Máŋgga dilálašvuođas ii leat dárbbašlaš dahje sávahahtti addit dan. Koala ii leat buorre oažžut geahppáide, ja danne ii galgga dan addit mánáide geat leat vuostemielalaččat, šlieddasat dahje vuovssadit. Váldde álo oktavuođa Giftinformasjoneniin gullat sin árvvoštallama ovdal go attát medisiinnalaš koala.
Vuosttašveahkki go lea njiellan (dárogillii)
Jus lea njiellan maidege mii lea mirkkolaš, doidde njálmmi ja atte veaháš juhkat. Riŋge Giftinformasjonen (22 59 13 00) oažžut rávvagiid viidáset čuovvuleami birra. Ringe 113 jus leat duođalaš dávdamearkkat.
Illustrašuvdna: Yuri Arcurs / Mostphotos
Jus čalbmái lea leaikasan
- Doidde golgi, loika čáziin dahje fysiologalaš sáltečáziin nu jođánit go vejolaš.
- Doala čalmmi rabasin ja golggat čázi njuolga čalmmi njeaiga.
- Váldde eret jus leat čalbmelinssat.
- Doidináigi vuolgá das man olu lea leaikasan čalbmái, ja sáhttá rievddadit moatti minuhtas máŋgga diibmui.
- Riŋge Giftinformasjonenii jearrat rávvagiid mo viidáset čuovvulit seammás go doiddát.
Vuosttašveahkki jus čalbmái lea juoga cirggádan (dárogillii)
Jus čalbmái lea leaikasan mihkkege, de lea dehálaš doidit jođánit ja vuđolaččat vai ráddje vahága. Riŋge Giftinformasjonenii jearrat rávvagiid doidináiggi birra.
Illustrašuvdna: Grazvydas Jurgelevicius / Mostphotos
Go liikkii njeaiga lea leaikasan
- Doidde golgi čáziin nu jođánit go vejolaš.
- Doidináigi vuolgá dan maid lea ožžon liikái, ja sáhttá rievddadit moatti minuhtas máŋgga diibmui.
- Riŋge Giftinformasjonenii jearrat rávvagiid mo viidáset čuovvulit seammás go doiddát.
Vuosttašveahkki go liikkii njeaiga lea leaikasan (dárogillii)
Jus kemikálat leat leaikasan liikái, doidde ovttatmanos golgi čáziin. Doidináigi vuolgá das mii lea leaikasan liikii vuostá. Jus lea borri ávnnas de fertet doidit unnimusat 30 minuhta.
Illustrašuvdna: Giftinformasjonen