Dábálaš reakšuvnnat maŋŋel iešsorbmema
Lea váttis ipmirdit ja gieđahallat dovdduid mat čuožžilit maŋŋel go soames geasa leat ráhkis lea iežas sorbmen. Iešsorbmen lea kriisa sidjiide geaidda guoská, ja eanas reakšuvnnat leat dábálaččat, earet eará
- šohkkadovdu, jorbbodeapmi ja eahpeduohtavuohta
- sivalašvuođadovdu, heahpatvuohta
- oktonasvuohta
- guorosvuohta, ulbmilmeahttunvuohta
- garra ballu ja stađuhisvuohta
- oađđinváttisvuođat ja deddohallan
- suhttu, sivahallan
- vásáhus ahte leat hilgojuvvon ja behtohallan
- geahpadus
Dovddut dego suhttu, beahttu dehe geahpádus sáhttet vásihuvvot liige lossadin danin go ollugat dovdet sivalašvuođa. Dáid dovdduid sáhttá maid leat váddásit dohkkehit ja ságastit daid birra earáiguin. Dat sáhttá dagahit vel eanet noađi.
Ollugiin lea dárbu muitalit dan mii dáhpáhuvai. Ii leat eahpedábálaš háliidit hupmat dávjá ja olu dan birra mii lea dáhpáhuvvan maŋŋel jápmima.
Leage gierdavaš iežainat
Lea dehálaš diehtit ahte ii gávdno "rievttes" vuohki reageret. Olbmot vásihit morraša iešguđet ládje.
Deháleamos maid sáhtát alccet dahkat, lea dohkkehit iežat dovdduid. Dohkket ahte morašproseassa lea áddjái. Ale geahččal jođánit dan čađahit.
Geahččal vuoiŋŋastit, borrat ja juhkat doarvái. Sáhttá maid leat buorre doalahit muhtin iežat beaivválaš doaimmain. Lihkadeapmi, hárjehallan dahje eará doaimmat maidda dábálaččat liikot sáhttet dovdot dego “boddun morrašis”.
Oza doarjaga ja veahki
Oza doarjaga ustibiin ja bearrašis. Sii sáhttet veahkehit jeđđehusain, servvoštallamiin ja praktihkalaš bargguiguin.
Dovddat go ovttage gii lea báhcan maŋŋel iešsorbmema? (dárogillii)
Loga rávvagiid dan birra mo buoremusat sáhtát doarjut sin geat leat báhcán iešsorbmema maŋŋá.
Máŋggas vásihit ahte lea ávkkálaš hupmat earáiguin geat leat massán soapmása iešsoardima geažil. LEVE - Landsforeningen for etterlatte ved selvmord (dárogillii) fállá earret eará morašjoavkkuid ja ságastallamiid earáiguin geat leat sullasaččaid vásihan.
Berret árvvoštallat ohcat ámmátlaš veahki. Ollu gielddain leat kriisajoavkkut. Iskka iežat gieldda ruovttusiiddu jus dárbbašat dieđuid dan birra. Du fástadoavttir sáhttá maiddái du veahkehit. Fástadoavttir sáhttá maiddái čujuhit du viidáseappot psykologa lusa. Jus dus lea dárbu fáhkkaveahkkái, ja jus fástadoavttir ii leat olámuttos, de váldde oktavuođa doavttirsadjásaččain telefonnummira 116 117.
Dáppe gávnnat eanet rávvagiid mo gieđahallat morraša (dárogillii).
Mánát geat báhcet maŋŋel iešsorbmema
Mánát leat iešguđetláganat, ja reagerejit iešsorbmemii iešguđet ládje. Mánáide lea dehálaš ahte sin lagasbirrasis leat ollesolbmot geat váldet dili sidjiide. Atte mánáide vejolašvuođa dovddahit buot iežaset dovdduid, maiddái suhtu dahje geahpádusa. Čáhket saji buot dovdduide mat mánáin leat, alege divo sin moraštanvuogi.
Leage rabas
Muital mánáide mii lea dáhpáhuvvan. Doallat áššiid čiegusin sáhttá dagahit ahte sii ieža ráhkadit iežaset čilgehusaid. Geavat sániid maid mánát ipmirdit, ja mat leat heivehuvvon sin ahkái ja ahtanuššamii.
Hupmet mánáiguin dan birra maid sii jáhkket lea dagahan iešsorbmemii, ja geahččalehket njulget boasttuipmárdusaid mat sis leat dán birra. Váldet ovdan vejolaš šláddariid maid sii leat gullan, ja čielggadehpet daid.
Muital mánáide ahte dáhpáhus ii leat sin sivva. Čilge dan ahte iešsorbmen ii leat dábálaš dahje buorre čoavddus váttisvuođaide. Dat sáhttá geahpedit balu ahte earát bearrašis maid sáhttet iežaset sorbmet.
Atte mánáide doarjaga ja veahki diehtit mo galget dustet gažaldagaid dáhpáhusa birra. Searvadahtte skuvlla dahje mánáidgárddi mielde dása.
Divtte mánáid oassálastit praktihkalaš doaimmaide
Mánát berrejit oažžut vejolašvuođa oassálastit hávdádeami plánemii ja čađaheapmái ja muitoboddui.
Láže dili ovttadássásaččaid deaivvadeapmái
Láže dili nu ahte mánát sáhttet deaivvadit eará mánáiguin geat leat massán soapmása geasa ledje buorit.
Loga eanet mánáid morraša birra (dárogillii).
Viečča LEVE gihppaga: Mo veahkehit daid nuoraid geat leat báhcán iešsorbmema maŋŋá (pdf) (dárogillii).