Buorit rávvagat dutnje gii galggat buohccivissui

Dás leat rávvagat mo galggat ráhkkanit go galggat buohccivissui, makkár jearaldagaid sáhttá leat buorre jearrat go leat buohcciviesus ja ovdalgo galggat doppe fas vuolgit. Nu sáhttá dutnje šaddat álkit váikkuhit iežat dikšui ja dagahit ahte šaddá unnit riska boastut áddet nubbi nuppi.

lege snakker med ung jente

Illustrasjon: © Fancy/Johnér

Jus juoga lea eahpečielggas, de jeara! Dearvvašvuođabargiin lea fágalaš gelbbolašvuohta, muhto leat don gii dovddat iežat buoremus. Buorre gulahallan veahkeha du oažžut daid dieđuid maid don dárbbašat ja vai dieđát maid ieš berret muitalit.

Mo ráhkkanan

​Ovdal galggat iskkadeapmái dahje dikšui sáhttá leat ávkkálaš jurddašit ja čállit dan mii dutnje lea dehálaš ja maid vejolaččat háliidivččet diehtit.

Lea dehálaš ahte čuovut daid dieđuid maid leat ovdal gihtii ožžon. Váldde oktavuođa dikšobáikkiin jus eahpidat.

Šiehtat áinnas oapmahaččain dahje ustibiin ahte vuolgá du mielde. Oapmahaččat sáhttet veahkehit jearrat jearaldagaid ja addit dieđuid nu ahte sii ovttas doaktáriin sáhttet mearridit guđelágan dikšu lea buoremus dutnje.

Ii leat álo nu ahte dikšobáikkis leat olámuttos buot medisiinnalaš dieđut du birra, danne sáhttá leat ávkkálaš ahte don čálát daid dieđuid. Medisiinnalaš dieđut sáhttet leat buozalmasvuođat, čuohpadeamit, allergiijat mat dus leat dahje leamaš, ja makkár dálkasiid válddát.

Bivdde fástadoaktáris ođasmahtton listtu mas leat buot du dálkasat. Váldde álo listtu mielde go galggat buohccivissui. Muital jus válddát luonddudálkasiid dahje biebmolasáhusa.

Dáid jearaldagaid sáhtát jearrat:

  • Dát lea ođas munnje. Sáhtátgo oktii vel dadjat dan?
  • Don geavahat muhttin doahpagiid maid in dovdda, sáhtátgo eará sániiguin čilget dan?

Buohcciviesus

Leat dávjá dihto rutiinnat iskkademiide, doavttirságastallamiidda ja borramiidda. Doavttirgalledeapmi lea dat deaivvadeapmi mii lea gaskal du, doaktára ja bargiid ossodagas. Doavttirgalledeamis váldo dávjá mearrádus divššu birra, ja sáhtát jearrat jus lea juoga man háliidat diehtit. Váldde áinnas oapmahačča dahje ustiba mielde ságastallamiidda.

Čále deháleamos áššiid ságastallamiin dearvvasvuođabargiiguin. Bivdde beassat searvat mearrádusaide jus dikšu ferte rievdaduvvot.

Ii leat eahpedábálaš ahte dearvvasvuođabargit geavahit sániid ja doahpagiid maid it dovdda. Bivdde sin čilget daid eará sániiguin jus it ádde mii daddjo. Jeara dassá áddet!

Muital iežat buozalmasvuođahistorjjá. Namalassii makkár buozalmasvuođat ja čuohpadeamit dus leamaš ovdal, makkár allergiijat dus leat ja jus válddát dálkasiid.

Bivdde veahki. Muitte ahte go leat buozas, de it leat seamma nanus go dábálaččat. Ale bala bivdimis veahki, ovdamearkka dihte go hivssegii fertet. Sáhttá leat riska ahte gahčat ja bávččagahttát iežat.

Dáid jearaldagaid sáhtát jearrat:

  • Lea ain juoga mainna fuolastuvan, sáhtángo dan birra hállat dál?
  • Leango ádden riekta ahte...?
  • Gearddut dasto dieđu iežat sániiguin.
  • Háliidivččen ahte mus leat oapmahaččat mielde dehálaš ságastallamiidda. Mo mii dan sáhttit ordnet?
  • Háliidivččen oskkáldasvuođas hállat doaktáriin. Goas dan lea vejolaš ordnet?

Iskkadeamit

Dearvvašvuođabargit galget addit dieđuid ovdamuniid ja heajut beliid birra dain iešguđetlágan iskkademiin. Dus lea riekti diehtit manne váldojuvvojit iskosat ja makkár mearkkašupmi bohtosiin sáhttá leat viidásat dikšui. Jus leat ožžon dieđuid, de lea álkit leat mielde váikkuhit mearrádusaide mat gusket dikšui.

Sihkkarastin dihte ahte iskkadeamit eai malssiduvvo, galgá dus álo jerrot namma ja personnummir, maiddá dearvvasvuođabargit geat dovdet du galget jearrat. Sáhtát maiddá ieš muitalit.

Jeara mii lea plánejuvvon viidásat. Čielggat makkár iskosat galget váldot ja makkár iskkademiide galggat. Bivdde máŋgosa ja čilgejumi das maid bohtosat mearkkašit.

Dáid jearaldagaid sáhtát jearrat:

  • Mii lea iskkadeami ulbmil?
  • Gávdnojitgo eará iskkadeamit daidda dávdamearkkaide mat mus leat?
  • Sáhtángo oažžut reakšuvnnaid/liigeváikkuhusaid iskkadeamis?
  • Mii geavvá maŋŋá ja goas sáhtán vuordigoahtit oažžut vástádusa?
  • Geainna galggan váldit oktavuođa jus in oaččo vástádusa?

Divššus 

​Dávjá sáhttá dikšut buozalmasvuođa máŋgga láhkai. Dus lea riekti diehtit makkár vejolašvuođat gávdnojit, ja searvat mearridit makkár dikšu dutnje galgá addot.

Jus galggat čuohpaduvvot, galgá dus leat ságastallan kirurgain ja anestesiijadoaktáriin ovdal gihtii. Dalle sáhtát jearrat jearaldagaid, ja sii sáhttet šaddat ovttaoaivilii makkárlágan jámálgahttin dutnje lea buoremus.

Muital jus dus ovdal leamaš heajos vásáhusat jámálgahttimiin, dahje jus dálkasat leat oaidnit eará láhkai go lávejit. Bivdde maid ahte dehálaš dieđut čállojit du journálii ja muital jus dus leat allergiijat.

Atte dieđu jus vásihat liigeváikkuhusaid dahje jus leat jearaldagat divššu birra.

Dáid jearaldagaid sáhtát jearrat:

  • Mo berren ráhkkanit dikšui?
  • Geasa sáhtán riŋget maŋŋá jus hedjonan dahje jus mus leat jearaldagat?
  • Makkár liigeváikkuhusat ja vejolaš riskkat leat čadnon dikšui?
  • Leago doavttir guhte galgá čuohpadit mu gullan mu buozalmasvuođahistorjjá, makkár čuohpadeamit mus ovdal leamaš, mu dálkkasgeavaheami ja allergiijaid birra?
  • Leago mihkkige mas ferten váruhit go válddán iežan dálkasa?

Du dálkasat

​Doaktáriin ja buohcciviesuin ii leat oppalaš geahčastat das makkár dálkasiid don geavahat, danne lea dehálaš ahte dus álelassii lea iežat dálkkaslistu mielde. Nie sáhtát ieš váikkuhit dasa ahte eastadat boasttuvuođaid ja boasttuáddejumiid.

Bivdde fástadoaktáris ođasmahtton listtu mas leat buot du dálkasat. Čájet dan álo go dus lea oktavuohta dearvvasvuođalágádusain dahje apotehkain. Ođasmahtton listu addá oadjebasvuođa dutnje ja sidjiide geat dikšot du.

Du dálkasat sáhttet leat rievdaduvvon dan botta go ledjet buohcciviesus dahje eará dikšobáikkis. Dus lea riekti vuđolaš čilgejupmái ja ođasmahtton dálkkaslistui. Dán listtu berret čájehit buohkaide geat dikšot du.

Bivdde fástadoaktára áiggis áigái árvvoštallat dárbbašatgo buot dálkasiid maid geavahat, ja leatgo riekta doserejuvvon. Bivdde veahki jus du mielas lea váttis doallat dálkkasgeavaheami čorgadin.

Álo váldde oktavuođa doaktáriin jus oaččut liigeváikkuhusaid mat givssidit ja muital doaktárii jus geavahat vitamiinnaid, biebmolasáhusa, dálkasiid reseapta haga dahje luonddudálkasiid.

Ale goassige luoikkat dálkasiid earáin ja muitte apotehkii buktit ruovttoluotta dálkasiid mat leat boarásmuvvan.

Dáid jearaldagaid sáhtát jearrat:

  • Manne galggan váldit dán dálkasa?
  • Man dávjá ja man guhká galggan váldit dán dálkasa?
  • Geainna galggan váldit oktavuođa jus vásihan vuorddekeahtes dahje unohis liigeváikkuhusaid?
  • Leatgo mus muhttin dálkasat mat eai galgga váldot oktanaga go válddán eará dálkasiid, biebmolasáhusa dahje luonddudálkasiid?
  • Mat leat dábáleamos liigeváikkuhusat?

Go čálihuvvot olggos 

Ovdal čálihuvvot olggos galgá dus leat ságastallan buohccidivššáriin dahje doaktáriin dan birra maid fertet bidjat merkii go joavddat ruoktut ja maid sáhtát vuordit maŋŋá divššu. Jus dárbbašat čuovvoleami go boađát ruoktut, fertet bivdit dasa plána.

Jus leat leamaš čálihuvvon buohccivissui, de dábálepmosit galggat kontrollii maŋŋá. Gávnnat geas lea ovddasvástádus čuovvolahttit du, ja jus/goas galggat kontrollii dahje veajuiduhttimii. Fertet ieš váldit oktavuođa fástadoaktáriin vai beasat kontrollii. Váldde mielde epikriissa (raporta olggosčáliheamis). Muhttin dilálašvuođain joatkašuvvá dikšu buohcciviesus. Váldde oktavuođa buohcciviesuin jus it leat ožžon gohččuma nu mo lei šihttojuvvon.

Fuolat ahte dieđát geainna galggat váldit oktavuođa jus dus leat jearaldagat, šaddet bákčasat dahje vásihat eará váttisvuođaid mat sáhttet leat čadnon dikšui. (Namma/ossodat ja telefovdnanummir).

Bivdde máŋgosa iskkusvástádusain, epikriissas ja čujuhusain. Bivdde ahte varraiskosiid bohtosat čilgejuvvojit dutnje.

Soapmásat dárbbašit dálkasiid ja dávviriid dahje eará veahkkeneavvuid. Dus lea riekti oažžut čilgejuvvot ja oahppat mo daid galggat geavahit.

Dán sáhtát jearrat ovdal manat buohcciviesus:

  • Maid berren bidjat merkii go boađán ruoktut?
  • Geasa sáhtán riŋget jus vearránan dahje jus mus leat jearaldagat?
  • Gii fuolaha ahte fástadoavttir / eará dikšut ožžot dieđu dan birra mii muinna lea geavvan?