Čižžemielkebuhtadus

Movt ráidnet ja duolddahit (steriliseret) bohttaliid?

Doarvái ráidnet ja duolddahit (steriliseret) doahtuid ja bohttaliid, ja ráinnasvuođa ráhkadastin, lea dehálaš vai eastada infekšuvnnaid mánás.

  • Doidde bohttaliid ja eará dávviriid galbma čázis maŋŋil anu.
  • Ráidne dávviriid bures sierra bassangušttáin, báhkka čázis masa bijat ráidnenávdnasa. Doidde bures golgi čázis.
  • Lihttebassanmašiidna sáhttá adnot, báhkkaseamos bassančázis.

Bohtalat steriliserejuvvojit duolddaheami bakte dahje sierra steriliserenrusttegis.

Duolddaheapmi:

  • Bija gievdnái, ja várut ahte lea doarvái čáhci nu ahte dávvirat lea ollásit čázi vuolde.
  • Duolddat čázi, ja divtte duoldat 5-10 minuhta ja bija gievdnái lohki nala.
  • Muitte várrehusa vai it ribat duoldat goikkisin.

Bohtalsteriliserenrusttega geavaheames. Čuovo rávvehusa

Goikadeapmi ja vurkkodeapmi.

  • Muitte ráidnet gieđaid ovdal go lihkahalat steriliserejuvvon dávviriid.
  • Go reaiddut leat duolddahuvvon (steriliserejuvvon), váldde daid eret duoldi čázis steriliserejuvvon gievkkandoaŋggain (dahje márfedoaŋggain).
  • Goikat áimmu ovddas ráinnas báikkis, omd. ráinnas gohpposihkaldaga nalde.
  • Maŋŋil go leat áimmu ovddas goikaduvvon de čohkket buot osiid ja vurkkodat dávviriid ráinnas báikkis. Go geavahat steriliserenrusttega, de sáhtát vurkkodit dávviriid dan siste dassážii go daid fas dárbbašat.

Movt ráhkadahttit čižžemielkebuhtadusa njuolga bohttalii?

Ráinnas bargobeavdi, ráinnas gieđat ja ráinnas, vuššon dávvirat. Vuošša galbma golgi čázi man válddát čáhceluoittagis. Deavdde čázi bohttalii. Čázi temperatuvra galgá unnimusat leat 70 °C go seaguhat bulvariid. Dat dagaha ahte baktearat mat ležžet bulvaris dahje mat čuvvot mielkebuhtadusa ráhkadeamis jávket. Leage várrogas báhkka čáziin. Bija juste dan meari bulvariid čáhcái, go mii čállo báhka rávvagis. Jus bijat beare ollu dahje beare unnán bulvariid čáhcái sáhttá dagahit ahte mánná buohccá. Geavat mihttobastte. Deavdde mihttobastte čábbát, ja sihko niibbiin várrogasat eret bulvarčoma mihttobasttes. Bija bohtalii doahtu ja lohki. Seagut oktii čázi ja bulvariid go várrogasat šluvggát dahje jorahat bohttala. Galmmit seaguhusa dassážii go lea loikkas. Mielki galgá leat rumašliekkas, mm. 37°C. Dalle dat ii leat báhkas iige galmmas.

Movt ráhkadit čižžemielkebuhtadusa máŋggaid borramiidda.

Buori ráinnasvuođain, rievttes ráhkadahttimin ja vurkkodemiin, de sáhtát oktanaga seaguhit čižžemielkebuhtadusa máŋggaid borramiidda. Seagut oktii stuorit metálla dahje láselihttái. Muitte ráinnas bargoviidodaga, ráinnas gieđaid ja ráinnas ja duolddahuvvon dávviriid. Mihtit rivttes meari bulvariid čáhcái, nu go olggoža rávvehusas čállo. Duolddat galbma čázi man válddát čáhceluoittagis ja divttát oanehis áiggi golgat. Bija rievttes meari čázi ráinnas ja duolddahuvvon metálla dahje láselihttái. Čázi temperatuvra galgá leat unnimusat 70 °C go bulvarat seaguhuvvojit. Seagut várrogasat. Čoaskut seaguhusa ja njoara mielkki bohttaliidda. Mielkki sáhttá addit mánnái go seaguhus lea loikkas dahje vurkkoduvvot galbmaskábes mas maksimála temperatuvra lea 4 °C. Njoara eret mielkki mii ii leat addot mánnái ovdal go 24 diimmu leat gollan.

Movt čoaskudit čižžemielkebuhtadusa.

Maŋŋil go čižžemielkebuhtadus lea seaguhuvvon, čoaskut dan galgbma golgi čázis dahje jiekŋačázis. Smávva bohtala gárvet juhkamii ii gola guhki go sullii moadde minuhta. Divtte lohki leat bohttalis, vai mielki ii nuoskkiduvvo čáhceluoitaga čázis dahje jiekŋačázis. Šluvgge bohttala várrogasat, vai buot mielkkis šaddá seamma temperatuvra. Mielkki sáhttá addit mánnái go mielki lea loikkas, mm. ahte lea 37 °C. Temperatuvrra sáhtát iskat mielkegoaikkanasain giehtalađđasis varrasuona bakte. Maŋŋelis geavaheapmi, čoaskut mielkki vuolil juhkantemperatuvrra dássái ja bija bohtala/bohtaliid galbmaskábii mas vuolimus temperatuvra lea 4 °C. Mielkki ferte vurkkodit čoaskásis vai eastada baktearaid laskama.

Movt ligget bohttala man válddát galbmaskábes?

Váldde bohttala galbmaskábes juste ovdal go liggegoađát. Bohttala ligget go dan bijat lihttái mas lea báhkkačáhci. Bohtala liekkadeapmi ii berre bistit guhkibut go 15 minuhta, vai eastada mielkki manaheames bibmosiid ja hehttet baktearaid ahtanuššamis. Šluvgge dahje jorat bohttala várrogasat, vai buot mielkkis šaddá seamma temperatuvra. Ale geavat mikrobárroommana. Mikrobárut eai ligge mielkki jeavda. Dat sáhttá dagahit ahte mánná buolaša. Mielkki sáhttá addit mánnái go dat dovdo loikkasin (37 °C) ja go jura dovddas loika mielkegoaikkanasa giehtalađđasa varrasuona bealde. Njoara eret mielkki man mánná ii leat njamman guovtti diimmus Baktearat lasket mielkebázahusain.

Movt váldit mielde čižžemielkebuhtadusa mátkái?

Galmmihuvvon čižžemielkebuhtadusa (ČMB) sáhttá fievrridit mielde galbmaveaskkus mas leat čoaskudanáđat. Jus joavddat mátki geahčái ovdal go guokte diimmu leat gollan, de sáhttet bohttalat vurkkoduvvot galbmaskábes gitta 24 diimmu maŋŋil dan áiggi go daid ráhkadit. Bálkes daid maid it leat geavahan ovdal 24 diimmu loahpa.
Jus lehpet mátkkis, de sáhttát gárvves ráhkaduvvon ČMB galbmaveaskkus geavahuvvot guovtti diimmu siskkobealde. Mielki ii seaillo seamma guhka galbmaveaskkus danin go temperatuvra ii leat seamma dásis go galbmaskábes. Jus vuolgibehtet mátkái mii bistá guhkit go guokte diimmu, váldde mielde bulvariid ráinnas ja duolddahuvvon lihtis/doasas. Bulvarat seaguhuvvojit vuššon, báhkka čáhcái (unnimus 70 °C) ráinnas ja vuššon bohtalii ja galmmihuvvo. Gárvves meari seaguhuvvon čižžemielkebuhtadusa sáhttá geavahit.

Movt seaguhit čižžemielkebuhtadusa go leat jođus.

Leatgo jođus gosa nu mii lea oanehat go guokte diimmu, de sáhtát váldit čižžemielkebuhtadusa mielde galbmaveaskkus. Jus leat eret guhkit go guokte diimmu, de sáhtát dađistaga seaguhit dárbbu mielde.
Váldde mielde báhkka čázi termosii. Čázi temperatuvra galgá unnimusat leat 70 °C go áiggut seagihit bulvariid. Fievrrit mielde bulvariid ráinnas, duolddahuvvon lihtis. Seagut njuolga bohttalii ja jorat bohtala várrogasat. Divtte goarkka leat bohttalis vai eastadat baktearaid laskama mielkkis. Čoaskkut seaguhusa dassážii go dovddat ahte lea loikkas. Geavat termosa mii bures doallá temperatuvrra. Muhtun termosat bures dollet čáhcetemperatuvrra unnimusat 70 °C gitta čieža diimmu. Man guhkes áiggi čáhci bissu báhkasin vuolgá das makkár temperatuvra lea birrasis gos leat.