Balat go muhtun oahppása soardit iežas?

Duostta beroštit! Sáhttá leat váttis ja unohas hállat iešsoardinjurdagiid birra, muhto ii leat váralaš. Hállat iešsoardinjurdagiid birra sáhttá baicce gádjut heakka.

Riŋge 113 go lea akuhtta iešsoardinvárra

Jus balat muhtuma vahágahttit dahje soardit iežas, de galggat álo riŋget 113.

Sii geat barget 113:s, leat oahpahuvvon veahkehit dákkár diliin. Sii sáhttet maiddái árvvoštallat man duođalaš dilli lea, nu ahte don it dárbbaš ieš árvvoštallat dan.

Lea dehálaš ahte don riŋget vaikko olmmoš geasa guoská, ii hálit du riŋget. Čilge ahte don riŋget, danne go don it hálit su galgat jápmit. Ale mana gosage ovdal go veahkki boahtá.

Riŋge 113

Jus lea akuhtta iešsorbmenvárra, de riŋge vajot 113. Riŋge baicce oktii menddo olu, go oktii menddo unnán.

Mat sáhttet leat iešsoardinjurdagiid dovdomearkkat?

Sivat dasa manne olmmoš smiehttagoahtá dahje geahččala soardit iežas, leat dávjá moalkásat. Muhtumiidda leat iešsoardinjurdagat čadnon kriisii dahje depressiiva dáhpáhussii, earáide ges dat lea guhkitáigásaš váttisvuohta mii jámma badjána.

Mii vuorjá du?

Son geasa vuorjašuvat, dáidá leat geavvan váttes dillái? Lea go son láhttegoahtán eará láhkai du mielas?

Dus lea sivva vuorjašuvvat, jus son geas vuorjašuvat:

  • geassáda sosiálalaččat ja lea olu okto
  • lea hárpmas ja mášoheapme, ii ge stađa orrut jaska
  • juhká eanet alkohola dahje geavaha eanet gárrenmirkkuid go dábálaččat
  • gillá fysalaččat dahje psyhkalaččat
  • orru šlunddas, ja orru leamaš šlunddas guhká
  • lea massán boahtteáigedoaivaga
  • ii loga eallima eallin veara
  • hállá leat noađđin earáide ja árvvuheapmin
  • berošta jápmimis eanet go dábálaččat
  • fokusere olu ekonomalaš geatnegasvuođaide, nugo dáhkádusaide, testamentii dahje lotnii

Maid don dagat jus don jáhkát soapmásis leat iešsoardinjurdagat?

Eallima áigge leat olusat geain sáhttet leat iešsoardinjurdagat. Muhtumat sáhttet smiehttat ahte eallin ii leat eallin veara nugo dat dál lea, earáin ges leat konkrehta jurdagat soardit iežaset. Jus jurdagat šaddet menddo lossadat ja vurjet sakka, de lea dehálaš ohcat veahki.

Duostta beroštit!

Olbmuid mielas, geain leat iešsoardinjurdagat, sáhttá buot leat roahkkasan, eai ge gávdno čovdosat rievdadit dan. Go muhtumis lea nie lossat, de sáhttet ballat iežaset leat noađđin earáide. Olusat eai muital danne iežaset jurdagiid birra earáide.

Jus don dovddat muhtuma geas dáidá leat nie, de lea dehálaš ahte don duosttat beroštit ja válddát dan ovdan ja hálat dan birra.

Jeara njuolga

Geahččal leat njuolga ja čielggas almmá sivahalakeahttá dahje dubmekeahttá. Čájet ahte don beroštat ja vuorjašuvat, ale bala dadjamis juoga boastut, ja geahččal guldalit eanet go don hálat.

Guldal ja lea ge rabas

Guldalit, duostat hállat ja čájehit doarjaga sáhttá doaibmat várjalussan. Ahte earát guldalit ja oidnet, sáhttá gádjut heakka.

Oza veahki jus leaš dárbu

Geahččal oaidnit man akuhtta dilli lea. Das sáhttá leat mearkkašupmi geainna don galggat váldit oktavuođa.

Ná don hálat iešsoardinjurdagiid birra

Sáhttá leat váttis jearrat iešsoardinjurdagiid birra. Olusat ballet ahte jus jearrá iešsoardinjurdagiid birra, de dat sáhttá nannet iešsoardinvára. Nu ii leat. Ii mihkkege oro čájeheamen ahte lea váralaš hállat iešsoardinjurdagiid birra, dahje ahte dat nannešii iešsoardinjurdaga.

Rávvagat dasa maid sáhtát dadjat

Jus vuorjašuvat muhtumis, de daja dan sutnje konkrehta ja čielga láhkai. Dá leat moadde árvalusa mo don sáhtát jearrat njuolga:

  • Don dajat iežat dolkan juohke diŋgii. Lea go nu, ahte don leat jurddašan soardit iežat?
  • Mun vuorjašuvan dus, dus orru leamen hirbmat lossat. Lea go nu lossat ahte don leat jurddašan soardit iežat?
  • Jurddašat go iešsoardima birra muhtumin?
  • Mun jearan dán danne go beroštan dus – leat go dus iešsoardinjurdagat?

Film om hva selvmordstanker er og hvordan man kan snakke med noen som har selvmordstanker.

Vivat selvmordsforebygging lea ráhkadan oahpahusfilmma «Jearrat iešsorbmema birra».

Filbma čájeha mo don sáhtát fuobmát iešsoardinjurdagiid, jearrat iešsoardima birra ja veahkehit olbmo váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain.

Geahča filmma eaŋgalsgiel dahje davvisámegiel teavsttain dáppe.

Maid don dagat jus muhtun dutnje muitala alddis leat iešsorbmenjurdagat?

Váldde iešsoardinjurdagiid duođas

Jus muhtun muitala dutnje ahte sis leat iešsorbmenjurdagat, de galggat dan váldit duođas. Deháleamos maid don sáhtát dahkat, lea leat das, beroštit ja veahkehit gávdnat rivttes veahki.

Guldal ja lea ge rabas

Guldalit lea buot deháleamos maid sáhtát dahkat. Ahte muhtun vállje dutnje muitalit dán birra, duođašta luohttámuša, vaikko livččii lossat guldalit. Divtte su muitalit iežas jurdagiid dutnje, ale ge gaskkalduhte su menddo olu.

Leage su luhtte ja doarjjo

Son guhte muitala dáid jurdagiid dutnje, lea hirbmat lossa dilis. Iešsoardinjurdagat addet dávjá oktovuođadovddu ja váilevaš doaivaga dovddu. Danne lea dehálaš ahte don it menddo sakka dubme, muhto leat gierdavaš, beroštat ja doarjjut.

Čájet ahte don áddet

Daja iežat áddemin ahte su dilli lea lossat ja bávččas, muhto ahte iešsoardin ii leat čoavddus.

Oza veahki

Movttiidahte ohcat profeššunealla veahki ja veahket aktiivvalaččat oažžut dakkár veahki.

Sii geat leat kriissas, dávjá eai gille ohcat veahki, dahje eai dieđe geainna galggašit váldit oktavuođa. Fála iežat vuolgit mielde vuosttaš tiibmii, dahje árval ahte soames sáhttá vuolgit mielde. Geahččal oaidnit man akuhtta dilli lea. Váldde oktavuođa doavttirfávttain dahje fástadoaktáriin vai oaččut rávvagiid ja bagadallama jus leaččat eahpesihkar.

Sáhttá leat lossat veahkehit olbmo geas leat iešsorbmenjurdagat, dahje gii rahčá psyhkalaččat. Danne lea dehálaš ahte don áimmahušat iežat ja fátmmastat oapmahaččaid ja dearvvašvuođabálvalusa.

Geainna galggat váldit oktavuođa oažžut veahki?

Riŋge 113 go lea akuhtta iešsoardinvárra

Jus leaš várra ahte olmmoš vahágahttá dahje soardá iežas, de galggat riŋget 113.

Heahtebálvalus veahkeha dákkár dilis, ja sii sáhttet maiddái veahkehit gávnnahit eanet man duođalaš dilli lea.

Jus leaš akuhtta iešsoardinvárra, de berret riŋget 113 vaikko olmmoš geasa guoská, ii hálit du riŋget. Čilge ahte don it hálit su galgat jápmit, ale ge guođe su ovdal go heahtebálvalusa veahkit bohtet.

Akuhtta, muhto ii heaggaváralaš dilli

Váldde oktavuođa fástadoaktáriin

Olu dilálašvuođain berret vuos váldit oktavuođa iežat fástadoaktáriin. Fástadoavttir sáhttá neavvut ja muitalit iešguđet veahkkefálaldagaid ja divššu birra gielddas, ja son sáhttá sáddet dikšunbivdaga psykologii dahje spesialistadearvvašvuođabálvalussii jus leaš dárbu dasa.

Riŋge báikkálaš doavttirfáktii 116 117

Jus váttisvuohta ii leat heaggaváralaš, muhto lihkká it sáhte vuordit dassážii go oaččut oktavuođa fástadoaktáriin rabasáiggis, de riŋge báikkálaš doavttirfáktii 116 117. Doavttirfákta lea rabas birra jándora.

Doavttirfávttas lea maiddái bajilgovva eará relevánta veahkkebálvalusain gielddas mat sáhttet veahkehit du.

Veahkkefálaldagat gielddas

Máŋggat gielddalaš veahkkebálvalusat nevvot ja bagadallet jus don vuorjašuvat oahppása jurddašeamen soardit iežas. Sáhtát váldit oktavuođa

Gieldda neahttasiidduin leat bálvalusaid oktavuođaváldindieđut.

Eará luohttámušolbmot

Earáide sáhttá leat álkit lávket vuosttaš lávkki jearrat veahki go hállet báhpain, imamain dahje eará luohttámušolbmuin.