Riŋge 113
Jus lea akuhtta iešsorbmenvárra, de riŋge vajot 113. Riŋge baicce oktii menddo olu, go oktii menddo unnán.
Duostta beroštit! Sáhttá leat váttis ja unohas hállat iešsoardinjurdagiid birra, muhto ii leat váralaš. Hállat iešsoardinjurdagiid birra sáhttá baicce gádjut heakka.
Jus balat muhtuma vahágahttit dahje soardit iežas, de galggat álo riŋget 113.
Sii geat barget 113:s, leat oahpahuvvon veahkehit dákkár diliin. Sii sáhttet maiddái árvvoštallat man duođalaš dilli lea, nu ahte don it dárbbaš ieš árvvoštallat dan.
Lea dehálaš ahte don riŋget vaikko olmmoš geasa guoská, ii hálit du riŋget. Čilge ahte don riŋget, danne go don it hálit su galgat jápmit. Ale mana gosage ovdal go veahkki boahtá.
Jus lea akuhtta iešsorbmenvárra, de riŋge vajot 113. Riŋge baicce oktii menddo olu, go oktii menddo unnán.
Sivat dasa manne olmmoš smiehttagoahtá dahje geahččala soardit iežas, leat dávjá moalkásat. Muhtumiidda leat iešsoardinjurdagat čadnon kriisii dahje depressiiva dáhpáhussii, earáide ges dat lea guhkitáigásaš váttisvuohta mii jámma badjána.
Son geasa vuorjašuvat, dáidá leat geavvan váttes dillái? Lea go son láhttegoahtán eará láhkai du mielas?
Dus lea sivva vuorjašuvvat, jus son geas vuorjašuvat:
Eallima áigge leat olusat geain sáhttet leat iešsoardinjurdagat. Muhtumat sáhttet smiehttat ahte eallin ii leat eallin veara nugo dat dál lea, earáin ges leat konkrehta jurdagat soardit iežaset. Jus jurdagat šaddet menddo lossadat ja vurjet sakka, de lea dehálaš ohcat veahki.
Olbmuid mielas, geain leat iešsoardinjurdagat, sáhttá buot leat roahkkasan, eai ge gávdno čovdosat rievdadit dan. Go muhtumis lea nie lossat, de sáhttet ballat iežaset leat noađđin earáide. Olusat eai muital danne iežaset jurdagiid birra earáide.
Jus don dovddat muhtuma geas dáidá leat nie, de lea dehálaš ahte don duosttat beroštit ja válddát dan ovdan ja hálat dan birra.
Geahččal leat njuolga ja čielggas almmá sivahalakeahttá dahje dubmekeahttá. Čájet ahte don beroštat ja vuorjašuvat, ale bala dadjamis juoga boastut, ja geahččal guldalit eanet go don hálat.
Guldalit, duostat hállat ja čájehit doarjaga sáhttá doaibmat várjalussan. Ahte earát guldalit ja oidnet, sáhttá gádjut heakka.
Geahččal oaidnit man akuhtta dilli lea. Das sáhttá leat mearkkašupmi geainna don galggat váldit oktavuođa.
Sáhttá leat váttis jearrat iešsoardinjurdagiid birra. Olusat ballet ahte jus jearrá iešsoardinjurdagiid birra, de dat sáhttá nannet iešsoardinvára. Nu ii leat. Ii mihkkege oro čájeheamen ahte lea váralaš hállat iešsoardinjurdagiid birra, dahje ahte dat nannešii iešsoardinjurdaga.
Jus vuorjašuvat muhtumis, de daja dan sutnje konkrehta ja čielga láhkai. Dá leat moadde árvalusa mo don sáhtát jearrat njuolga:
Filbma čájeha mo don sáhtát fuobmát iešsoardinjurdagiid, jearrat iešsoardima birra ja veahkehit olbmo váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain.
Geahča filmma eaŋgalsgiel dahje davvisámegiel teavsttain dáppe.
Jus muhtun muitala dutnje ahte sis leat iešsorbmenjurdagat, de galggat dan váldit duođas. Deháleamos maid don sáhtát dahkat, lea leat das, beroštit ja veahkehit gávdnat rivttes veahki.
Guldalit lea buot deháleamos maid sáhtát dahkat. Ahte muhtun vállje dutnje muitalit dán birra, duođašta luohttámuša, vaikko livččii lossat guldalit. Divtte su muitalit iežas jurdagiid dutnje, ale ge gaskkalduhte su menddo olu.
Son guhte muitala dáid jurdagiid dutnje, lea hirbmat lossa dilis. Iešsoardinjurdagat addet dávjá oktovuođadovddu ja váilevaš doaivaga dovddu. Danne lea dehálaš ahte don it menddo sakka dubme, muhto leat gierdavaš, beroštat ja doarjjut.
Daja iežat áddemin ahte su dilli lea lossat ja bávččas, muhto ahte iešsoardin ii leat čoavddus.
Movttiidahte ohcat profeššunealla veahki ja veahket aktiivvalaččat oažžut dakkár veahki.
Sii geat leat kriissas, dávjá eai gille ohcat veahki, dahje eai dieđe geainna galggašit váldit oktavuođa. Fála iežat vuolgit mielde vuosttaš tiibmii, dahje árval ahte soames sáhttá vuolgit mielde. Geahččal oaidnit man akuhtta dilli lea. Váldde oktavuođa doavttirfávttain dahje fástadoaktáriin vai oaččut rávvagiid ja bagadallama jus leaččat eahpesihkar.
Sáhttá leat lossat veahkehit olbmo geas leat iešsorbmenjurdagat, dahje gii rahčá psyhkalaččat. Danne lea dehálaš ahte don áimmahušat iežat ja fátmmastat oapmahaččaid ja dearvvašvuođabálvalusa.
Jus leaš várra ahte olmmoš vahágahttá dahje soardá iežas, de galggat riŋget 113.
Heahtebálvalus veahkeha dákkár dilis, ja sii sáhttet maiddái veahkehit gávnnahit eanet man duođalaš dilli lea.
Jus leaš akuhtta iešsoardinvárra, de berret riŋget 113 vaikko olmmoš geasa guoská, ii hálit du riŋget. Čilge ahte don it hálit su galgat jápmit, ale ge guođe su ovdal go heahtebálvalusa veahkit bohtet.
Olu dilálašvuođain berret vuos váldit oktavuođa iežat fástadoaktáriin. Fástadoavttir sáhttá neavvut ja muitalit iešguđet veahkkefálaldagaid ja divššu birra gielddas, ja son sáhttá sáddet dikšunbivdaga psykologii dahje spesialistadearvvašvuođabálvalussii jus leaš dárbu dasa.
Jus váttisvuohta ii leat heaggaváralaš, muhto lihkká it sáhte vuordit dassážii go oaččut oktavuođa fástadoaktáriin rabasáiggis, de riŋge báikkálaš doavttirfáktii 116 117. Doavttirfákta lea rabas birra jándora.
Doavttirfávttas lea maiddái bajilgovva eará relevánta veahkkebálvalusain gielddas mat sáhttet veahkehit du.
Máŋggat gielddalaš veahkkebálvalusat nevvot ja bagadallet jus don vuorjašuvat oahppása jurddašeamen soardit iežas. Sáhtát váldit oktavuođa
Gieldda neahttasiidduin leat bálvalusaid oktavuođaváldindieđut.
Earáide sáhttá leat álkit lávket vuosttaš lávkki jearrat veahki go hállet báhpain, imamain dahje eará luohttámušolbmuin.
Gávdnojit máŋggat veahkketelefovnnat, chattenbálvalusat ja doarjjajoavkkut gos sáhtát muitalit iežat jurdagiid ja dovdduid anonymalaččat, oažžut doarjaga, rávvagiid ja bagadallama.
Mánáide ja nuoraide:
Dáppe leat eanet veahkketelefovnnat, chattenbálvalusat ja doarjjajoavkkut mat sáhttet veahkehit go dus lea lossat.
Sisdoalu lea almmuhan Helsedirektoratet , Nasjonalt senter for selvmordsforskning og -forebygging (NSSF)
Maŋimusat ođastuvvon 2021 golggotmánnu 12, maŋŋebárga