Borasdávdda páhkkamannolat

Go borasdávda vihkkojuvvo de doavttir sádde du borasdávdda páhkkamannolahkii. Borasdávdda páhkkamannolat galgá addit dutnje ja du oapmahaččaide oadjebasvuođa ja einnostahttivuođa. Páhkkamannolat leat nationála standardiserejuvvon pasieantamannolagat, maid ulbmil lea dagahit jođánis guorahallama ja ahte dikšu álggahuvvo almmá dárbbašmeahttun vuordináiggi haga.

Pasient får oppfølging

Illustrašuvdna: Katja Kircher/Mostphotos

  • Mii geavvá go lean sáddejuvvon páhkkamannolahkii?
  • Mannolatáiggit borasdávdda páhkkamannolagas
  • Mannolatkoordináhtor galgá sihkarastit du čuovvuleami
  • Gii sáhttá vástidit maid?
  • Guđemuš borasdávddaide leat ráhkaduvvon páhkkamannolagat?

Páhkkamannolagaid ulbmil lea ahte borasdávdapasieanttat galget vásihit bures organiserejuvvon, ollislaš ja einnostahtti mannolaga mas eai leat dárbbašmeahttun ii-medisiinnalaš ákkastallon maŋŋoneamit guorahallamis, diagnosabidjamis, divššus ja veajuidahttimis. Deattuhuvvo sakka dat ahte pasieanttaide galgá sihkkarastit dieđuid ja geavaheaddjimielváikkuheami.

Páhkkamannolagat sisttisdollet guorahallama, divššu ja čuovvuleami. Páhkkamannolagat čilgejit maid veajuiduhttima, symptomaváidudahtti divššu (palliašuvdna), doarjjadivššu ja buohccidivššu.

Mii geavvá go lean sáddejuvvon páhkkamannolahkii?

Go borasdávda vihkkojuvvo de sádde du fástadoavttir dahje eará doavttir sáddejumi buohccivissui viidásat guorahallamii spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Duogážin dása lea ahte doavttir ii sáhte sihkkarit dadjat ahte dus ii leat borasdávda dahje eará duođalaš dávda. Borasdávdda páhkkamannolat álgá go spesialistadearvvašvuođabálvalus oažžu sáddejumi.

Go boađát vuosttaš iskkadeapmái buohccivissui dahje doaktára lusa, oaččut diehtit makkár iskkadeamit dutnje leat heivvolaččat, ja goas dat galget čađahuvvot. Iskkademiid ulbmil lea čielggadit leago dus borasdávda vai ii.

Guorahallamis juogo duođaštuvvo borasdávda, ja oaččut borasdávdadiagnosa, dahje duođaštuvvo ahte dus ii leat borasdávda. Sáhttá maid geavvat ahte sáddejuvvot viidásat guorahallat leago eará dávda go borasdávda.

Jus guorahallamis boahtá ovdan ahte dus lea borasdávda, oaččut dieđuid vejolaš divššu birra ja mii galgá dáhpáhuvvat viidásat. Mearrádus du divššu birra váldo ovttas duinna, dábálaččat lea dan vuođđun árvvoštallan mii lea dahkkon fágaidrasttildeaddji joavkočoahkkimis.

Makkár divššu don oaččut lea dan duohken makkár diagnosa dus lea, muhto gokčá vuođđodivššu ja plánejuvvon maŋŋedivššu. Dát sáhttá sisttisdoallat:

  • kirurgiija
  • suonjarterapiija
  • dálkkaslaš dikšu
  • aktiiva čuovvuleapmi/monitoreren
  • symptomaváidudahtti dikšu
  • vejolaš eará dikšu

Čuovvuleapmi sisttisdoallá kontrolladiimmuid fástadoaktára luhtte ja/dahje spesialistadearvvašvuođabálvalusas.

Mannolatáiggit borasdávdda páhkkamannolagas

Páhkkamannolagain lea definerejuvvon man galle beaivvi iešguđetge oasit guorahallamis galget ádjánit:

  • Dássi 1: Áigi mii gollá dan rájes go buohcciviessu oažžu du sáddejumi dassá don boađát dohko.
  • Dássi 2: Áigi mii gollá dan rájes go boađát guorahallamii dassá du guorahallan lea loahpahuvvon.
  • Dássi 3: Áigi mii gollá dan rájes go lea duođaštuvvon ahte dus lea borasdávda ja leat ollásit guorahallon dassá dikšu álggahuvvo.

Dát gohčoduvvojit mannolatáigin. Mannolatáiggit eai leat juridihkalaččat čatnon. Dat ii mearkkaš ahte dus lea riekti guorahallot ovdal du diagnosa mannolatáiggi áigemeari, muhto lea mihttun doallat dáid áigemeriid ja garvit eahpedárbbašlaš ii-medisiinnalaš maŋŋonemiid.

Muhtimiidda leat medisiinnalaš sivat dasa manne mannolat berre bistit guhkit dahje oanehat go áiggit mat leat mannolagain. Okta sivva sáhttá leat ahte dus lea eará dávda man ferte guorahallat, stabiliseret dahje dikšut ovdal sáhttá guorahallat ja vejolaččat dikšut borasdávdda. Muhtumin háliida pasieanta ieš maŋidit guorahallama dahje divššu.

Mannolatkoordináhtor galgá sihkarastit du čuovvuleami

​Buot dearvvašvuođadoaimmahagain/buohcciviesuin mat guorahallet ja dikšot borasdávdda leat sierra mannolatkoordináhtorat. Mannolatkoordináhtoris lea ovddasvástádus bidjat dutnje diimmuid, ja galgá leat du gulahallanolmmoš.

Mannolatkoordináhtor galgá fuolahit ahte olles páhkkamannolagas lea kontinuitehta. Dat mearkkaša ahte guorahallan, dikšu ja čuovvuleapmi geavvá dárbbašmeahttun ii-medisiinnalaš vuordima haga.

Gii sáhttá vástidit maid?

Sáhtát váldit oktavuođa mannolatkoordináhtoriin jus leat praktihkalaš jearaldagat guorahallama, diimmuid ja sullasaš áššiid hárrái. Mannolatkoordináhtor lea dávjá buohccidivššár, muhto sus sáhttá maid leat eará fágalaš duogáš.

Doavttir gii sádde du borasdávdda páhkkamannolahkii addá dutnje dieđuid mii páhkkamannolat lea ja maid sáhtát vuordit. Jus dus leat jearaldagat borasdávdda páhkkamannolaga birra, sáhtát váldit oktavuođa fástadoaktáriin, mannolatkoordináhtoriin dahje doaktáriin spesialistadearvvašvuođabálvalusain.

Lea álo doavttir gii vástida medisiinnalaš jearaldagaide.

Guđemuš borasdávddaide leat ráhkaduvvon páhkkamannolagat?

Leat ráhkaduvvon páhkkamannolagat 28 borasdávddatiipii. Listtus mii lea dás vuolábealde gávnnat liŋkkaid Dearvvašvuođadirektoráhta gihppagiidda main leat pasieantadieđut guorahallama birra páhkkamannolagain. Sáhttá viežžat gihppagiid PDF-hámis, ja leat čállon girjedárogillii ja eŋgelasgillii. Muhtin gihppagat leat maid sámegillii.

Informasjon om kreft på tegnspråk

På KreftTegn finner du en rekke filmer med informasjon om kreft rettet mot døve.

Sisdoalu lea almmuhan Helsedirektoratet

Maŋimusat ođastuvvon 2020 skábmamánnu 25, gaskavahkku