Movt božán?
Galget leat ráinnas gieđat ja ráinnas lihtti mielkki čoaggit. Mielkeboahtorefleksa stimulerejuvvo go don ruvvet čičči várrogasat ja jorahat čižžeoaivvi suorpmaid gaskkas. Go mielki goaikugoahtá, doala areola (dákko gokko lea ruškat) olggut ravdda bealggi ja čuvddi gaskkas. Deatte álggos suorpmaid sisa guvlui ratti vuostá, čárvvo dasto oktii. Luoitte ja gearddut lihkastaga rytmmalaččat nu guhká go boahtá mielki. Suorpmat eai galgga johtit liikki badjel, muhto dollojuvvot dássedit ovtta sajis. Dađistaga sáhttá sirddihit suorpmaid areola birra vai buot čižži lea guorranan. Hušša, bákčasat ja leabohisvuohta sáhttá hehttet mielkeboađu nu ahte don oaččut unnit mielkki go dus duođaid lea. Lea veahkki jus mánná lea láhka du dahje lea govva jus doai leahppi guovtti sajis.
Se hvordan du steriliserer flasker
Movn mun bumpen?
Ha rene hender og rent pumpeutstyr.
Utdrivningsrefleksen stimuleres ved at du varsomt masserer brystet og ruller brystknoppen mellom fingrene. Noen pumper har eget startprogram som stimulerer utdrivningen. Når melken begynner å dryppe, setter du trakten på brystet. Trakten må ha rett størrelse til brystet slik at det kjennes behagelig. Brystknoppen plasseres midt i trakten slik at den ikke blir trukket inn skjevt.
Feil plassering kan føre til sårhet. Stress, smerter og uro kan hemme utdrivningen slik at du får ut mindre melk enn du faktisk har. Det kan hjelpe å ha barnet nært deg, eller et bilde dersom dere er adskilt. Mange har mer melk enn de greier å pumpe ut. Barnet tømmer ofte brystet bedre enn en pumpe.
Vuogit addit čižžemielkki ja čižžemielkebuhtadusa
Sihke čižžemielki ja čižžemielkebuhtadusa sáhttá addit doahtuin, gohpuin dahje veahkkečiččiin.
Illustrašuvdna: Ole Walter Jacobsen - Helsedirektoratet
Man dávjá ja man guhká galggan pumpet vai mielkebuvttadeapmi boahtá johtui?
Muhtin áiddušaddan mánát eai beasa njuolga njammat čiččis álggus, ja don fertet gieđain bahčit dahje pumpet vai mielkebuvttadeapmi boahtá johtui. Vuosttaš beivviid boahtá dábálaččat hui unnán mielki. Sáhttá leat buorre jurdda gieđain bahčit, vai fidnet juohke goaikkanasa. Juogo don bažát gieđain dahje pumpet, de berret dan dahkat unnimusat gávcci geardde jándoris, 10-15 minuhta goappáge čiččis, dassái go dus lea buorre mielkebuvttadeapmi. Go buvttadeapmi lassána, sáhtát heivehit man dávjá ja man guhká pumpet, dan duohken man ollu mielkki fidnet. Leago dus doarvái mánnái? Leago menddo ollu? Leago menddo unnán? Go lea doarvái mielki de sáhtát geahpedit 5-6 pumpemii jándoris, dahje unnidit pumpenáiggi 5-10 minuhttii goappáge čiččis.
Man dávjá ja man guhká galggan pumpet oažžun dihte eanet mielkki?
Muhtomin lea menddo unnán mielki mánnái. Dalle sáhtát pumpet vai mielki lassána. Man dávjá ja man guhká lea dan duohken man ollu don dál jo njamahat. Go mánná lea bures váldán čičči de dat gurre čičči bures. Dat lea buorre mielkebuvttadeapmái. Vai mielkebuvttadeapmi lassána, sáhtát pumpet njamahemiid gaskkas, 2-3 geardde jándoris. Nu lassána man gallii čižži árvvosmahtto. Go dušše pumpe, de sáhttá leat dárbu ahte pumpet 8-12 geardde jándoris. Dat mii lea dehálaš lea ahte lasihat das man jo dábálaččat dagat. Man guhká galggat pumpet hávális sáhttá rievddadit. Eatnašat dárbbašit sullii. 10 minuhta goappáge čižžái. Go leat lasihan čičči árvvosmahttima 1-2 beaivvi, de sáhtát vuohttit ahte dat váikkuha mielkebuvttadeapmái.
Mo lasihan mielkebuvttadeami powerpumpemiin?
Muhtomin lea menddo unnán mielki mánnái. Oaččut eanet mielkki jus njamahat/pumpet dávjjit go dábálaš.Sáhtát geahččalit powerpumpema: Intensiiva pumpen 1-2 geardde jándoris. Powerpumpen sulastahttá áiddušaddan mánáid, geat áigodagain njammet hui dávjá. Dalle ráhkaduvvo eanet mielki. Don galggat powerpumpet njamaheami/pumpema lassin.Geavat eaŋkil dahje duppal pumppa. Duppal pumpa lea beaktileamos. Oktiibuot ádjána pumpen ovtta diimmu. Duppal pumpa: Pumpet 20 minuhta, vuoiŋŋastit 10 minuhta, pumpet 10 minuhta, vuoiŋŋastit 10 minuhta, pumpet 10 minuhta. Eaŋkil pumpa: Pumpe goappáge čičči 10 minuhta, dasto 5 minuhta. Ii leat dárbu váldit bottuid. Nubbi čižži vuoiŋŋasta dan botta go pumpet nuppi. Geahččal powerpumpema 2-4 beaivvi. Dan maŋŋá sáhtát dovdat ahte lea eanet mielki.
Mo vurket čižžemielkki?
Sáhtát bahčit čižžemielkki ja vurket maŋit áigái. Sáhtát vurket čižžemielkki galbmaskábes dahje jiekŋabovssas. Čižžemielki lea árvvolaš, sihke varasin ja galmmihuvvon. Varas lea álo buoremus. Dus galget leat buhtes gieđat ja buhtes, vuššojuvvon dávvirat. Njorre mielkki lihttái dalán go leat bahčán. Lihtti galgá leat ráhkaduvvon borramušaide. Merke dáhtoniin ja diibmomeriin. Bija lihti galbmaskábii dahje jiekŋaboksii dalán go leat bahčán.
Varas čižžemielkki sáhttá vurkejuvvot:
- guhkimusat 4 diimmu latnjatemperatuvrras
- guhkimusat 4 jándora siskkimusas galbmaskábes mii ii leat
lieggasatgo +4 °C - 6 mánu jiekŋabovssas mii lea –18 °C
Čižžemielki mii lea liggejuvvon riibá 24 diimmu galbmaskábes, ja dan ii
galgga fas galmmihit. Liggejuvvon mielkki bázahusaid galgá bálkestit guovtti diimmu siste.
Mo ligget čižžemielkki?
Čižžemielki mii lea jiekŋabovssas galmmihuvvon, biddjo galbmaskábii máizat oažžun dihte nu buori kvaliteahtta go vejolaš. Ovdal addo mánnái, sáhttá ligget mielkki čáhcelihtis mii ii leat lieggasatgo 40 °C. Jorat bohtala várrogasat, vai mielkkis lea seamma temperatuvra. Mielki sáhttá addot mánnái go lea loikkas (37 °C) ja don aiddo dal de dovddat dan go goaikalat giehtalađđasii. Ale ligge mikrobárrouvnnas. Mikrobárut eai ligge mielkki jámmát, ja mánná sáhtti buolašit. Jus mielki šaddá menddo liekkas,de sáhttet immuvdnaávdnasat ja biebmoávdnasat billašuvvat. Mánná sáhttá maid oažžut čižžemielkki mas lea latnjatemperatuvra dahje lea galmmas, jus fuollá. Jus it háhppet máizadit mielkki galbmaskábes, sáhttá dat dahkkot loika čázis. Dalle ferte geavahit mielkki dalánaga. Máizaduvvon/liggejuvvon mielkki bázahusaid ferte bálkestit guovtti diimmus. Šaddet johtilit bakteriijat mielkebázahussii.