Dábálasj reaksjåvnå iesjsårmmima maŋŋel
Gássjelis la dádjadit ja vásedit dåbdojt ma badjánij gå soames gev la adnám gærrásin la ietjas sårmmim. Iesjsårmmim la hiehtedille dajda gudi lij oassen dassta, ja juohkka reaksjåvnnå la luondulasj, duola dagu
- surggo, måjvvåribme ja jáhkedahtekvuohta
- nievres oamedåbddo, skábmo
- aktuvuohta
- guorosvuohta ja dádjadahtekvuohta
- goavgge ja muode
- oademgássjelisvuoda ja tjáresniehko
- moarre, gájgodibme
- dåbddåt aktu ja bæhttum.
- gæhppánibme
Dåbdo dagu moarre, biehttem jali gæhppánibme máhtti dåbddut sierraláhkáj hásstaliddje gå moaddása dåbddij velgulattjan dåbddåt dakkir dåbdojt. Dá dåbdo máhtti duodden liehket gássjelabbo dåhkkidit j nuppij juohket ja ságastallat. Dat la duodde noade.
Moaddásijn le dárbbo subtsastit mij la dáhpáduvvam. Luondulasj la álu ja ålov sihtat ságastit dan birra mij la dáhpáduvvam jábmema maŋŋela.
Liege gierddis ietjajnit
Ájnas la diehtet jut ij gávnnu "riekta" vuohke gåktu reagerit. Juohkkahasj vásedi surgov iesjgengaláhkáj.
Ájnnasamos le dåhkkidit ietjat dåbdojt. Dåhkkida jut surggoprosæssa válldá ájgev. Ale gæhttjala gáhttjat surgo tjadá.
Gähttjala nuohkásav vuojŋadit, bårråt ja juhkat. Vuogas la aj muhtemav ietjat bæjválasj dåjmajt tjuovvot. Másjmudallam, lásjmudallam jali ietjá dåjma masi dábálattjat lijkku máhttá dåbddut degu "båddå surgos".
Åtså dårjav ja viehkev
Åtså dårjav rádnajs ja familjas. Sij máhtti viehkedit jaskadimijn, sæbrástallamijn ja praktijkalasj dahkamusáj.
Moaddásijda le viehkken ságastit soabmásijn guhti le iesjsårmmima baktu muhtemav massám. LEVE - Landsforeningen for etterlatte etter selvmord (dárogiellaj) fállij surggojuohkusijt ja ságastallamijt guojmijn.
Bierri ájádallat åhtsåt profesjonálla viehkev. Moatten suohkanin gávnnu hiehtejuogos. Gehtja ietjat suohkana næhttabielen dán birra. Duv stuovesdåktår máhttá aj viehkedit. Stuovesdåktår máhttá aj duv sievvet psykolåvgå lusi. Jus hæhkkat dárbaha viehkev, ja stuovesdåktår ij la sadjihin, de válde aktavuodav váktadåktårijn (dárogiellaj) telefåvnnånummarin 116 117.
Dánna oattjo ienep rádijt gåktu surgov vásedit (dárogiellaj).
Máná iesjsårmmima báhttsen
Máná li moattelágátja, ja iesjsårmmimav moatteláhkáj vásedi. Mánájda le ájnas jut sijájn li ållessjattuga gænna le ájgge mánájda sæbrástallat. Vatte mánájda máhttelisvuodav åvddånbuktet gájkka sijá dåbdojt, aj moarev jali gähppánit. Ane sajev gájkka dåbdojda majt máná adni, ja ale val divuda sijá vuogev soarjjit.
Åro rabás
Subtsasta mánájda mij la dáhpáduvvam. Jus ássjijt tjiegada de máhtti máná iesj gæhttjalit dajt tjielggit. Adnit bágojt majt máná máhtti dádjadit, ja ma li hiebaduvvam sijá álldara ja åvddånime milta.
Ságastit mánáj, majt jáhkki sij le iesjsårmmima buktám, ja gæhttjalit duollit jus li boastodádjadusá dan hárráj. Ságastit duola dagu jus máná lij gullam ságajt, ja tjielgadit jus da ælla duohta.
Subtsastit mánájda jut dat mij la dáhpáduvvam ij la sijá vihke. Tjielggi jut iesjsårmmim ij la dábálasj jali buorre tjoavdos gássjelisvuodajda. Máhttá unnedit goavgev jali balov jut iehtjáda familjan aj luluj ietjas sårmmit.
Vaddit mánájda dårjav ja viehkev gåktu galggi duostodit gatjálvisájt dáhpádusá birra. Segadit skåvlåv jali mánájgárdev.
Dibddit mánájt oassálasstet praktihkalasj bargguj
Máná bierriji bessat oassálasstet gárvedit ja tjadádit hávddádimev ja mujttobåttåv.
Láhtjet dilev mánájda iejvvit mánájt sæmmilágásj dilen
Láhtjet dilev váj máná bessi iejvvit mánájt gudi li muhtemav massám gev iehttsin.
Lågå ienebuv mánáj surgo birra (dárogiellaj).
Viettja LEVE brosjyjrav (dárogiellaj) Gåktu viehkedit nuorra ulmutjijt iesjsårmmima maŋŋela (pdf).