Iešsoardinjurdagat sáhttet leat sihke vássevaš jurdagat das ahte eallin ii leat eallin veara, ja konkrehta jurdagat ja plánat soardit iežas.
Sivat dasa manne olmmoš smiehttagoahtá dahje vállje loahpahit eallima, leat dávjá moalkásat. Muhtumat vásihit iešsoardinjurdagiid psyhkalaš váttuid ja váttisvuođaid oktavuođas, earát ges reakšuvdnan eallinkriisii. Earáin ges ii leat vejolaš čujuhit makkárge dihto sivvii.
Eallinkriissat
Lea dehálaš leat áicil reakšuvnnaide duođalaš dahje hástaleaddji dáhpáhusaid maŋŋá eallimis. Buohkat vásihit dákkár diliid eallima áigge, ja muhtumiidda dat sáhttá dagahit eallinkriissa ja nannet iešsoardinjurdagiid ja iešsoardima riskka. Ovdamearkkat dákkár diliide leat:
Olbmos sáhttet nappo leat iešsoardinjurdagat vaikko ii buoza psyhkalaččat. Dat muitala ahte eallin ii leat nu go galggašii leat, ja ahte lea dárbu bargat váttisvuođaiguin ja čoavdit daid. Jus jurdagat šaddet menddo garrasat, de lea dehálaš ohcat profeššunealla veahki.
Deprešuvdna, áŧestus ja eará psyhkalaš váttut
Sullii 20 proseantta álbmogis vásiha deprešuvnna oktii dahje máŋgii eallima áigge. Iešsoardinjurdagat leat dábálaččat go olmmoš lea lossamielat.
Lea dábálaš ahte mokta muhtun áigodagain eallimis rievddada ja don leat šlunddas, muhto jus fuomášat dan váikkuheamen eallinkvalitehtii, iešdovdui ja dasa mo don doaimmat árgabeaivvis, de lea dehálaš ahte don ozat veahki.
Dáppe leat eanet dieđut das mii deprešuvdna lea, ja gos don sáhtát oažžut veahki.
Eará psyhkalaš váttut
Máŋggat psyhkalaš váttut dagahit stuorát iešsoardinvára. Deprešuvnna lassin leat maiddái schizofreniija, bipolára váddu, gárrenmirkogeavaheapmi ja persovnnalašvuođaváttisvuođat čadnon lassánan iešsoardinvárain.