Bivdde veahki veahkaválddi ja illasteami hárrái

Veahkaváldi ja illasteapmi juohke hámis lea lobiheapme, ja sáhttá vahágahttit fysalaččat dahje psykalaččat, sihke oanehis ja guhkes áigái. Jus vásihat veahkaválddi dahje illasteami, dahje dieđát ovttage gii dan vásiha, de lea dehálaš ahte bivddát veahki.

Kvinne som gråter med hendene foran ansiktet

Botke jávohisvuođa

Olusat geat leat vásihan veahkaválddi dahje illasteami garvet hállamis dan birra. Dat dagaha dávjá ahte ii daga maidige áššiin ja ahte lea alla lassá bivdit veahki.

Go hállá dan birra de sáhttá šaddat álkit bivdit veahki. Háleš soapmásiin geasa dus lea luohttámuš, geainna nu du bearrašis, ránnjáin dahje geainna nu skuvllas. Sii sáhttet veahkehit du gávnnahit maid galggat dahkat, ja geainna galggat váldit oktavuođa fidnen dihte veahki.

Duostta jearrat

Lea maiddái dehálaš ahte mii, ránnján, bargoustibin ja ustibin, duostat oaidnit ja duostat jearrat. Dan ahte don duosttat jearrat, sáhttá dagahit ahte son guhte vásiha veahkaválddi maiddái duostá vástidit.

Dieđit veahkaválddi dahje illasteami birra

Jus gulat ahte soamis vásiha dahje sáhttá vásihit veahkaválddi dahje illasteami, de dus lea vejolašvuohta veahkehit. Muhtin oktavuođain sáhttá maid leat ahte don leat lága bokte geatnegahtton hehttet dan dáhpáhuvvamis.

Sáhtát heađuštit veahkaválddi- ja seksuálaláhkarihkkumiid jus dieđihat politiijai dahje mánáidsuodjalussii, dahje dan bokte ahte veahkehat su guhte lea hearkkes dilis sihkkarvuhtii, ovdamearkka dihte heahteguovddážii, buohccivissui dahje eará oadjebas báiki.

Loga eanet dan birra mo sáhtát heađuštit ja dieđihit veahkaválddi ja illasteami birra plikt.no siiddu bokte.

Mii lea veahkaváldi ja illasteapmi?

Veahkaváldi ja illasteapmi lea máŋgga hámis. Buot leat lobiheamet.

Veahkaváldi sáhttet leat fysalaš dagut nu mo huškot dahje čiekčat, dahje psykalaš dagut, nu mo áitagat, badjelgeahččan, kontrolleren ja hehppehit nuppi. Veahkaváldi sáhttá maid leat seksuála illasteapmi, nu mo veagalváldin, inseasta dahje sávakeahtes guoskkaheapmi jna.

Eará lágan veahkaváldi sáhttet leat dagut mat baldet dahje bávččagahttet, nu mo ávnnaslaš veahkaváldi; bilidit dávviriid mas lea árvu dahje eará bilideamit maid lea balddihahtti oaidnit, ja ekonomalaš veahkaváldi; ávkkástallat nuppi olbmo ávnnaslaččat dahje hehttet nuppi mearridit iežas ruhtadili.

Veahkaváldi ja illasteapmi sáhttá dáhpáhuvvat lagaš gaskavuođain, nu mo veahkaváldi páras, veahkaváldi mánáid vuostá dahje oarbiniid gaskkas, dahje eará gaskavuođain nu mo bargosajiin, ustibiid ja oahppásiid gaskkas, dahje almmolaš báikkiin.

Dáppe oaččut veahki jus lea fáhkkatlaš dilli

Riŋge politiijai, telefovdnanummar 02800

Vahágahttotgo dahje áitojuvvot go? Balatgo vásihit veahkaválddi, dahje balatgo massit iežat heakka? Balahatgo ahte muhtin vásiha veahkaválddi ja áitagiid? Dalle fertet váldit oktavuođa politiijaiguin.

Don biddjot dalle ságastit iežat báikkálaš politiijaguovlluin, mii doibmiibidjá doaibmabijuid ja rávve maid galggat dahkat.

Loga eanet dan birra mainna politiijat sáhttet veahkehit ja politiija barggu birra veahkaválddi dáfus lagaš gaskavuođain (politiet.no).

Jus lea fáhkkatlaš váralaš dilli, riŋge politiijai telefovdnanummar 112

Leatgo don dahje earát fáhkkatlaš váralaš dilis? Dalle fertet riŋget politiija heahtenummarii 112.

Riŋge mánáid ja nuoraid alárbmatelefovdnii 116 111

Alárbmatelefovdna lea nuvttá heahtetelefovdna mánáide ja nuoraide geat leat vásihan veahkaválddi, illasteami dahje fuolahusváilli. Alárbmatelefovdna lea rabas birra jándora. Sáhtát maid váldit oktavuođa čálašeami, sms dahje e-poastta bokte.

Mánát sáhttet riŋget jus sii bávččagit, ja rávisolbmot sáhttet riŋget jus dárbbašit rávvagiid dahje dihtet mánáid birra geat bávččagit.

Mánáid ja nuoraid alárbmatelefovdna 116 111

Váldde oktavuođa mánáidsuodjalusfávttain doppe gos orut

Váldde oktavuođa mánáidsuodjalusain doppe gos orut jus ieš vásihat, dahje dieđát mánáid dahje nuoraid birra geat vásihit:

  • veahkaválddi dahje leat vihtanin veahkaváldái
  • seksuála illasteami
  • váhnemiid geat atnet gárihuhttinávdnasiid
  • fuolahusváilli
  • sohkabealorgánaid bilideami
  • bákkus náitaleami

Gávnna oktavuođadieđuid mánáidsuodjalusfáktii doppe gos orut (barnevernvakten.no)

Váldde oktavuođa báikkálaš heahteguovddážiin

Jus vásihat veahkaválddi lagaš gaskavuođain, váldde oktavuođa lagamus heahteguovddážiin. Heahteguovddážat sáhttet veahkehit suodjalusain, sihkarvuođain, rávvemiin ja bagademiin.

Dáppe lea oppalašgeahčastat mas oainnát buot heahteguovddážiid riikkas (dinutvei.no).

Mana illástuvvomiid vuostáiváldimii

Leatgo veagalváldon dahje vásihan eará seksuála illastemiid? Illástuvvomiid vuostáiváldimis oaččut sihke medisiinnalaš veahki ja bagadusa. Fálaldat lea nuvttá ja rabas birra jándora.

It dárbbaš čujuheami doaktáris itge earáin, ja oaččut veahki beroškeahttá das ahte háliidatgo váidit illasteami politiijaide vai it.

Dáppe lea oppalašgeahčastat mas oainnát buot illástuvvomiid vuostáiváldimiid riikkas (dinutvei.no).

Riŋge báikkálaš doavtterfáktii 116 117

Jus leat veagalváldon dahje vásihan eará seksuála illastemiid, sáhtát maiddái váldit oktavuođa báikkálaš doavtterfávttain oažžun dihte veahki. Doavtterfákta sáhttá rávvet ja láhčit dutnje oktavuođa lagamus illástuvvomiid vuostáiváldiin.

Eará sajit gos sáhtát oažžut veahki ja doarjaga

Váldde oktavuođa iežat fástadoaktáriin

Don sáhtát hállat iežat fástadoaktáriin veahkaválddi ja illasteami birra. Fástadoaktáris lea jávohisvuođageasku, ja sus ii leat lohpi juohkit dieđuid du birra earáiguin jus ieš it mieđa dasa, dahje jus ii leat dakkár dilálašvuohta mii lea váralaš heggii ja dearvvašvuhtii.

Fástadoavttir dovdá dávjá du dearvvašvuođa- ja eallindilálašvuođa bures, ja sáhttá leat vuogas ságastanguoibmi ja sus leat vásáhusat deaivvadit olbmuiguin geat leat váttis dilis.

Fástadoavttir fállá dulkka go dasa lea dárbu.

Fástadoavttir sáhttá čujuhit du eará dikšui jus lea dasa dárbu, dahje muitalit jus leat eará báikkit gos sáhtát oažžut veahki, nu mo heahteguovddážiin dahje bearašsuodjaluskantuvrrain.

Váldde oktavuođa iežat fástadoaktáriin

Bearašsuodjalusbálvalus

Bearašsuodjalusbálvalus lea vuosttašceahkkefálaldat buot bearrašiidda geat vásihit váttisvuođaid, riidduid dahje heahtediliid bearrašis. Váhnemat sáhttet ieža diŋgot diimmu, ii leat dárbu oažžu čujuhusa doaktáris. Juohke fylkkas lea bearašsuodjaluskantuvrrat, ja lea nuvttá fálaldat.

Gávnna bearašsuodjaluskantuvrra (bufdir.no)

Eará veahkkefálaldagat ja eaktodáhtolaš organisašuvnnat

Gávdnojit máŋga iešguđetge veahkkefálaldaga dutnje guhte vásihat veahkaválddi ja illasteami. Sii geat leat veahkaválddálaččat sáhttet maiddái oažžut buori veahki.