Ráhkkaneapmi heaitit borgguheamis
Soapmásiidda lea veahkki mearridit heaitinbeaivvi ja atnit áiggi dan rádjái ráhkkanit. Earáide lea rievttamus heaitit sneakta.
Jus don odne mearridat heaitinbeaivvi 2-4 vahku ovddos guvlui, lea dus buorre áigi ráhkkanit. Mearrit áiggut go unnidit ovdagihtii, dahje borgguhit nugo dábálaččat iežat heaitinbeaivvi rádjái.
Heaitinbeaivvi rádjái berret donrievdadit borgguhandábi id. Dan dagat don dainna lágiin ahte borgguhat eará sajiin ja eará áiggiid go dábálaččat lávet.
Geahččal garvit borgguheamis mihtilmas dilálašvuođain gos dus lea leamaš dáhpi borgguhit, ovdamearkka dihte borrama maŋŋil. Dát veahkeha du botket dábiid ja geahpedit.
Buorit ákkat addet motivašuvnna
Jeara alddát:
- Manne don háliidat heaitit borgguheamis?
- Man olu boađát don seastit ruđa dainna?
- Guđet dearvvašvuođavuoittut leat deaŧalepmosat dutnje?
- Masa illudat eanemus?
Čále buot ákkaid maid fuobmát, ja ane daid olámuttus daid beivviide go ii leat lihka olu motivašuvdna.
Pláne borgguhanmiela
Borgguhanmiella lea sihke abstineansa ja cieggan dáhpi. Borgguhanmiella nohká dábálaččat moatti minuhtas. Nikotiidnadálkasat sáhttet geahpedit miela, muhto don fertet maiddái rievdadit dábiidat. Pláne maid galggat dahkat dan sadjái go borgguhit go šaddá borgguhanmiella. Dat sáhttá leat vaikko mii dego čáhceláse juhkat, riŋget ustibii dahje vázzit mohki.
Balat go nikotiidnaabstineanssas? Geavat beivviid ovdal hupmat fástadoaktáriin dahje apotehkain iešguhtege veahkkeneavvuid birra. Guldal áinnas neavvagiid ja vásáhusaid oahpes olbmuin geat leat heaitán.
Movt deaividit giktalusaiguin
Jurddaš makkár giktalusaid mat bohtet. Guđiid dilálašvuođain lea váddáseamos leat borggutkeahttá? Govahala daid dilálašvuođaid ovdagihtii, ja mearrit ovtta dahje olu čovdosiid. Ráhkat iežat «jus-de»-plánaid:
- Jus munnje fállet duhpáha feasttas, de áiggun mun dadjat in áiggo, mun in borggut.
- Jus mus šaddá borgguhanmiella, de áiggun juhkat ovtta láse galbma čázi.
Vuosttaš beaivvit leat dávjá vearrámusat, nu ahte muhtun dilálašvuođaid ja báikkiid sáhttá leat juonalaš garvit áibbas juste dalle.
Heaitinbeaivvi – heaitte áibbas borgguheamis!
Ale borggut obbanassiige. Buotabstineansagivssit maid don sáhtát vásihit maŋŋil go leat heaitán borgguheamis nohket – jus beare it borggut. Jus borgguhat muhtumin, de ii noga borgguhanmiella goassege.
Várut biepmu, juhkamuša ja fysalaš aktivitehta
Vuosttáš vahkuid maŋŋil go don heaittát borgguheamis sáhttá varrasohkar rievddadit, danne lea deaŧalaš borrat albma láhkai ja jámma. Ávžžuhus lea borrat njelljii ja borrat šaddosiid dahje garraláibi gaskkas.
Muhtumat vásihit ahte lossot go heitet borgguheamis. Leage dihtomielalaš mainna don buhtadat borgguheami jus háliidat vealtat das.
Juga čázi goikui ja dávjjibut go dábálaččat. Moadde láse čáhci sáhttá veahkehit go lea borgguhanmiella.
Leage eanet aktiivvalaš fysalaččat go lávet. Vázzit johtilit geahpeda abstineansagivssi ja hehtte lossuma.
Vuolláneapmi nohká
Lea vearrámus vuosttaš beivviid, muhto 2-4 vahku geažes leat abstineansagivssit nohkan eatnasiin. Nikotiidna dahje reseaptadálkasat sáhttet unnidit abstineansagivssiid.
Don sáhtát vuollánišgoahtit ja jurddašit ahte buot lea lossat ja ahkit dalle go jierpmi bálkkašanvuogádat nuppástuvvá eallimii nikotiinna haga. Muhto dat nohká jus gierddahalat.
Vuoittut
Átte alccet vuoittu go doalahat mearrádusa. Várre ruđa maid muđui livččet atnán duhpáhii oastit juoidá maid háliidat. Álgu lea dávjá vearrámus, nu ahte atte alccet vuosttaš vuoittu áinnas juo jándora maŋŋil. ale vuordde beare guhká nuppiin vuoittuin.
Ane dálkasiid dahje eará veahki
Dearvvašvuođadirektoráhta ráva lea heaitit dálkasiid vehkiin dassážii go borgguheamis heaitá ja profeššunealla bagadeapmi. Nikotiidnadálkasat geahpedit abstineansagivssiid go leat heaitimen borgguheamis ja duppalastet vejolašvuođa lihkostuvvat. Lea deaŧalaš čuovvut nevvojuvvon dálkkasmeari. Dábáleamos boasttuvuohta go geavaha nikotiidnadálkasiid lea atnit beare unna dálkkasmeari. Jeara apotehkas
Don sáhtát oažžut ráđiid borgguheami heaitima birra frisklivssentralenis (veajuidahttinguovddážisiežat gielddas. Fástadoavttir, NAV dahje eará dearvvašvuođabargit sáhttet sáddet čujuhusa frisklivssentralenii (veajuidahttinguovddážii) dahje sáhtát ieš váldit oktavuođa.