Ovdamunit heaitit borgguheamis

Heaitit borgguheamis lea buorre dutnje ja du rupmašii. Muhtun ovdamuniid go heaittát borgguheamis dovddát juo 20 minuhta maŋŋil.

avslappet mann

Minuhtaid maŋŋil go heaittát borgguheamis.

20 minuhta maŋŋil go heaittát borgguheamis.

20 minuhta maŋŋil lea varradeaddu ja váibmoravkin niedjan dábálaš dássái. Sis geat borgguhit galbmojit dávjá gieđat ja juolggit, nu ahte dál leat don fas liegganišgoahtán.

Don leat jávkadan deaŧalaš siva nárvvagit ámadajus beare árrat. Don it dárbbaš vuorjašuvvat mirkoávdnasiiguin maid njammet juohke sigareahtain.

Diimmuid maŋŋil go heaittát borgguheamis.

8 diimmu maŋŋil go heaittát borgguheamis.

8 diimmu maŋŋil lea čitnadioksyda varas unnon ja lahkona dábálaš dási. Danne ožžot oksygenamolekylat eanet saji, ja oksygenasisdoallu varas šaddá eanet dábálaš.

Don merket ahte don leat unnit váibbas, ja don guhkidat dál eallimat 5-7 minuhtain juohke sigareahtain maid it borggut.

24 diimmu maŋŋil go heaittát borgguheamis.

Várra oažžut váibmodohppehallama lea unnugoahtán. Don leat seasttán čuođi ruvnno jus don ovdal borgguhit ovtta páhka beaivvis.

72 diimmu maŋŋil go heaittát borgguheamis.

Geahppat leat dál buorráneamen, ja geahpeskapasitehta lassána.

Nikotiidnamiella ja abstineansa soaitá leat garraset dál, muhto jus gierddahalat, de dovdogoahtá buorebun boahttevaš beivviid. Givssit jávket dábálaččat áibbas moatti vahkus.

Vahkuid maŋŋil go heaittát borgguheamis

2–12 vahku maŋŋil go heaittát borgguheamis

Varrajohtu ja geahpeskapasitehta lea dál buorránan dan mađe olu ahte lea álkit lihkadit johtilit. Dus lea lassánan varrajohtu maiddái čielgedávttiin, ja danne leat várra oažžut čielgeváttuid unnon.

Liiki lea dál oažžugoahtán dearvvaš rukses ivnni. Lea unnit várra oažžut bátneoažžedávddaid ja bátneoažžedávddat buorránit buorebut. Máisto- ja haksingálggat leat dál ealáskan, nu ahte borramušat ja juhkosat máistojit buorebun.

Jus don leat nisu, lea dus buoret vejolašvuohta šaddat áhpeheapmin jus háliidat.

Du varrabirasjohtu lea buorránan. Jus don leat dievdu, sáhttá dat addit buoret erekšuvnna.

Mánuid maŋŋil go heaittát borgguheamis

4–6 mánu maŋŋil go heaittát borgguheamis

Libardanguolggat giehkiris leat dál dearvvasmuvvan, ja dat barget dál olles leahtuin ráidnet geahppáid. Don gosát ja šliivvidat unnit.

Gorut leat dál divvugoahtán vahágiid maid borgguheapmi dagai varrasuonaide. Várra ahte fáhtehalat varrabuncái lea olu unnit go dalle go borgguhedjet.

Don dovddat ahte veaját eambbo go ovdal go borgguhedjet.

Jagiid maŋŋil go heaittát borgguheamis

1 jagi maŋŋil go heaittát borgguheamis

Don it leat šat sorjavaš nikotiinnas.

Don leat dál unnidan vára ahte várrasuonat baskot ja oažžut váibmodohppehallama. Nákca vuostálastit dávddaid lea buorránan, don gierddat nuorvvuid ja eará buozanvuođaid buorebut.

Várra oažžut allergiijaid ja lea olu unnit.

Gorut nagoda dál buoridit čoavjehávi johtileappot, ja don leat unnidan vára ahte čoavjehávvi geardu.

Maŋemus jagi leat don garván duháhiid mirkoávdnasiid Oallugat dain buktet borasdávdda.

Jus leat borgguhan 20-páhka ovdal, leat don:

  • seasttán 1 000 diimmu maid ovdal geavahit borgguhit
  • eat leamaš borggutkeahttá 5000 sigareahta

5 jagi maŋŋil go heaittát borgguheamis

Dus ii leat šat eanet várra oažžut vuoiŋŋamašvardima.

Jus seallat gorudis leat borasdávdda ovdadásis, lea dain dál buoret vejolašvuohta buorránit. Don leat hirbmadit unnidan vára oažžut borasdávdda:

  • Njálbmái
  • čoddagii
  • giehkirii
  • ráhkui
  • monimužžii
  • goaŧŧočoddagii
  • čoavječolgaráksái

Jus don ovdal lávejit borgguhit 20 sigareahta beaivái, de leat don dál orron borggutkeahttá sullii 35 000 sigareahta.

10 jagi maŋŋil go heaittát borgguheamis

Don leat dál unnidan vára oažžut geahpesborasdávdda beliin.

Jus lávejit borgguhit 20 sigareahta beaivái, leat don:

  • seasttán jagi maid ovdal geavahit borgguhit
  • leat orron borggutkeahttá sullii 70 0000 sigareahta

Don leat buoridan dearvvašvuođat hirbmosit. Jus seasttát ruđa maid ovdal geavahit borgguhit, leat don 30 jagis seasttán máŋgačuođi duhát ruvnno.