Dárbaha varresvuodaviehkev?
Dánna viehkev oattjo
Jus sårmme, alvos skihpudahka jali ietjá alvos dáhpádus dáhpáduvvá galga riŋŋgut varresvuodaguovdátjij 113.
Dábálasj la dåbddåt vájvven gå riŋŋgu, valla riŋŋgu ienni avta bále ilá ålov ienni gå moaddi ilá binnáv.
Válde aktijvuodav váktadåktårijn gå stuovesdåktår ij la sajenis ja viehkke ij máhte vuorddet. Váktadåktåråv máhta riŋŋgut idja-biejvve.
Jus dárbaha viehkev biejven, válde vuostatjin aktavuodav stuovesdåktårijn.
Telefåvnnånummar váktadåktårijda ålles Vuonan la (+47) 116 117. Jus riŋŋgu dáv nummarav de boadá lagámus váktadåktårij.
Stuovesdåktår la dábálattjat vuostasj ulmusj gejna sáhkada varresvuodavájvij.
Gájka gudi li tjáledum álmmuklåhkuj ja årru soames suohkanin Vuonan, le riektá stuovesdåktårij. Ulmutjijn gejn le d-nummar ij la riektá stuovesdåktårij, muhtem tjuolldij.
Duv mánájn li riektá sæmmi stuovesdåktårij dagu dujna gitta dievddij 16 jage.
Dån mávsá iesjmávsov stuovesdåktåra lunna. Mákso rievddá dan milta mav dåktår dahká, valla álu le 150 ja 375 kråvnå gaskan.
Jus sidá gávnnat jali målssot stuovesdåktårav, de máhtá dáv dahkat stuovesdåktårmålssoma dievnastusán dáppe Helsenorge næhttabielen.
Majna máhttá stuovesdåktår viehkedit?
Ienemus rubbmelasj ja psyhkalasj vájvij máhtá mannat stuovesdåktåra lusi. Stuovesdåktår árvustallá duv vidjurav, ja máhttá viehkedit gássjelisvuodaj jus la dárbulasj. Stuovesdåktår máhttá buojkulvissan dahkat álkkes åtsådimijt, tjáledit dálkkasijt ja tjáledit patiænntaduodastusáv jus la ilá skibás bargatjit.
Jus la dárbbo de stuovesdåktår máhttá sievvet duv spesialistaj. Buojkulvissan spesialisstaj la psykologa jali skihppijviesso åtsådibmáj jali dálkudibmáj.
Moadda stuovesdåktåra fálli dievnastusájt Helsenorge næhttabielen. Låggi sisi gehtjatjit guládallamdiedojt ietjat stuovesdåktårij ja gehtjatjit makkir digitála dievnastusá ietjat stuovesdåktår Helsenorge baktu fállá.
Gájkajn gudi barggi varresvuodasuorgen Vuonan le sjávodisvuodavælggo. Dat mierkki jut diedo dåssju juogeduvvi sijáj gaskan gudi galggi duv giehtadallat.
Danen ij la dárbbo ballat varresvuodabarggijda giehttot ietjat birra. Madi ienep diedo siján li, dadi buorebut máhtti viehkedit duv.
Jus soajttá hægga ja varresvuohta l vádálasj de sujttobargge oadtju doadjet sjávodisvuodavælgov.
Dån galga oadtjot diedojt ietjat varresvuoda, skihpudagá ja giehtadallama birra dan giellaj mav dádjada. Jus dujna l vájvve dárogielav dádjadit ja sáhkadit, de la dujna riektá dålkåv oadtjot dan giellaj mav ienemusát aná.
Galggá gus skihppijviessuj jali spesialisstaj?
Giehtadallam skihppijvieson jali spesialisstan
Jus dárbaha åtsådimijt jali dálkudimev majt stuovesdåktår ij máhte, de dárbaj sievedusáv. Sievedus le muhtem láhkáj duodastussan stuovesdåktåris jut dån hæhttu lagábut åtsåduvvat skihppijvieson jali spesialistan.
Duodden máhtti duola dagu psykologa, bádnedåktåra, optihkkár, manuell terapeuta ja kiropráktur sievedit guoradallamij ja dálkudibmáj spesialistajda ietjasa fáhkasuorgijn. Tsaggeiedne máhtti sievedit laboratåvrråguoradallamijda.
Skihppijviesso jali spesialissta gåsi sieveduvá galggá 10 biejve ájgegávdan árvustallat jus dujna l riektá guoradallamij jali dálkudibmáj. Dån i dárbaha sievedimev hiehtedilen.
Jus le oadtjom budáv dujna l riektá guoradallamij de hæhttu vuorddet desik gåhtjoduvá. Máhttá vihpat muhtem biejves muhtem máno rádjáj åvddål besa guoradallamijda jali dálkudimijda.
Jus la árvustaláduvvam dujna l riektá varresvuodavæhkkáj spesialistvarresvuodadievnastusán, le dujna riektá válljit gånnå sidá varresvuodaviehkev.
Máhtá válljit almulasj dálkudimbájkijs ja priváhta dálkudimbájkijs gænna l sjiehtadus almulasj dievnastusájn.
Máhttá válljit iesjgeŋgalágásj dálkudimbájkev duon dán oases dálkudimes. Buojkulvissan máhttá árvustallamav oadtjot avtan sajen, operasjåvnåv muhtem sajen ja rehabiliterimav goalmát sajen.
Sáhkada ietjat stuovesdåktårijn jali riŋŋgu bagádallamav Helsenorge telefåvnån 23 32 70 00 jus sidá bagádusájt jali rádijt dálkudimbájke válljimij.
Dálkudimbájkev målssot
Máhtá målssot dálkudimbájkev vuorddemlisstan. De válldá aktijvuodav bájkijn gånnå l vuorddemlisstan ja gåhtjo rádjat sievedusáv dálkudimbájkkáj gåsi hállida.
Dujna l riektá oassálasstet ja mierredit ietjat dálkudime badjel. Gåhtjudallá aktisasjválgga, ja dagáduvvá aktan varresvuodabarggij.
Aktisasjválga baktu oattjo diedojt ávkij birra ja hieredusá birra iesjgeŋgalágásj vejulasjvuoda dálkudimen ja åtsådimen. Dån máhtá dájt merustallat nubbe nuppe gáktuj daj merustallamij milta ma li dunji ájnnasa. Varresvuodabargge duv doarjju dan bargon.
Máhtá aj dådjalit mærrádusáv varresvuodabarggijda jali lagámusájda.
Mákso varresvuodaviehkes
Majt máksá varresvuodaviehkke?
Ållessjattugin hæhttu mákset muhtem mávsov (iesjmávsos) gå oattjo viehkev almulasj varresvuodadievnastusás.
Moadda giehtadalle, buojkulvissan fysioterapevta ja psykologa addnij sjiehtadusáv almulasj varressvuodadievnastusáj. Dat merkaj jut dån mávsá iesjmávsov ja bátsudisáv máksá almulasj varresvuodadievnastus. Gatjáda giehtadalles åvddågiehtaj mávso birra.
Dån ij mávse majdik skihppijvieson liehket, valla jus la biejvvepasiænnta skihppijvieson (poliklinihkan) de iesjmákso rávkaduvvá.
Friddjakårttå
Friddjakårtåv oattjo gå la máksám ienep gå 3278 kråvnå iesjmákson jagen 2025, dan maŋŋela oattjo friddjakårtåv. Friddjakårtåjn ij dárbaha iesjmávsov mákset rijmmojahke vibáj.
Friddjakårtåv gávna "Friddjakårtå ja iesjmákso" vuolen, Helsenorge næhttabielen. Máhtá aj válldet sjærmmagåvåv digitála friddjakårtås, jali tjáledit mærrádusgirjátjav.
Jus i máhte iesjmávsov mákset de galga huoman viehkev oadtjot.
Jus oattjo giehtadallamav priváhta varresvuodadievnastusás gudi e ane sjiehtadusáv almulasj varresvuodadievnastusájn, de viertti ietja mákset ålles gålov.
Guoradalá åvddågiehta jus varresvuodadievnastus majt hállida la oassen almulasj fálaldagás.
Mákso bádnedivvomis
Ållessjattuga badjela 18 jage hæhttuji ietja bádnedivvomav mákset. Muhtem tjuolldusa gávnnuji, buojkulvissan muhtem bádneskihpudagá. Gatjáda bádnedåktåris jus dujna la riektá oadtjot mávsedum oasev bádnedivvomis almulasj bádnedievnastusán.
Jus la 19 ja 24 jage gaskan giehtadallamjagen, de máhttá dujna liehket riektá álbep bádnegiehtadallamij almulasj bádnevarresvuodadievnastusán.
Máhttá oadtjot ruhtadårjav gå maná giehtadallamij jali giehtadallamis mij almulasj dievnastusás mávseduvvá. Oajvvenjuolgadussan la ahte oattjo mannodårjav juohkka kilomehttara åvdås (standardmierre), vájku makkir fievrov aná. Máhtá åhtsåt mannomávsálvisáv mano maŋŋela. Åhtså digitálalattjat Helsenorge næhttabielen jali páhperhámen.
Jus dån varresvuoda jali trafihka diehti i iesj máhte ietjat manov organiserit, de soajttá dujna le riektá hiebadum mannuj (diŋŋgum manno). De Pasientreiser organiseri duv manov ja vállji fievrov dunji. Viehka vuorddemájgge máhttá liehket, ja jus le máhttelis de muhtem pasienta aktan manni.
Válde aktijvuodav Pasientreiserijn 05515 guládallat viehkev åtsåtjit ruhtadårjav jali jus dujna li gatjálvisá pasiænntamano birra.
Álmmukoadjo le ájnas oasse Vuona álkkádusstáhtas ja ulmme l sihkarasstet viesádijda ekonomalasj jasskavuodav duon dán iellemdilen. Ruhtadoarjja vatteduvvá skihpudagá, iesselisvuoda ja riegádime, bargodime, álldara, barggofámodime, jábmema ja familja massema hárráj.
Vuonan sjatta automáhtalattjat sebrulasj álmmukoajes gå åro dánna ja aná værro hárráj tjadnusav rijkkaj. Jus galga sebrulattjan sjaddat hæhttu dábálattjat årrot binnemusát 12 máno Vuonan.
Máhtá masset álmmukoajo sebrulasjvuodav jus vuonas jådå, aj oanep ájggáj. Ájnas la dádjadit njuolgadusájt jus ájgo ålggorijkan guhkep ájgev årrot.
Barggo ja skihpudahka
Vuonan li miján moadda iesjgeŋgalágásj doarjjaårniga ma sihkarassti duv sisboadov jus i máhte barggat skihpudagá jali vahágahttema diehti.
Máhtá duodden dårjav oadtjot jus sujtov dárbaha, dujna li medisijnalasj lijggegålo jali dárbaha viehkkenævojt ja hiebadimev.
Masi dujna l riektá, mierreduvvá makkir vidjurin la. Ienep diedojt makkir doarjjagij birra ma máhtti dunji liehket ájggeguovddelisá gávna NAV næhttabielen: Varresvuohta ja skihpudahka (nav.no).
Iesselisvuohta, prevensjåvnnå ja tsuovkkanibme
Le gus iesselissan?
Gájkka varresvuodaviehkke l mávsodis dajda gudi lij iesselissan ja lij riegádahtátjit. Riegádahttem skihppijvieson le nåvkå.
Válde aktijvuodav ietjat bájkálasj varresvuodaguovdátjijn jali stuovesdåktårijn jus dárbaha oatsodimev iesselisvuodan gå gávnada jut iesselissan la.
Iesselisvuodan oadtjo fálaldagáv aktse rádádallamijs. Dát mierkki oahkeguoradallam árra ultrajiednaåtsådimijn 11 vahko rájes gitta 13+6 biejvijda, ja ultrajiedna 17 vahko rájes gitta 19 vahko rádjáj.
Riegádime maŋŋela oattjo dån ja duv mánná tjuovvolimev bájkálasj varresvuodaguovdátjin.
Sáhkada dåktårijn jali tsaggeiednijn gut, gånnå ja gåktu galga válldet aktijvuodav gå la riegádahtátjit. Riŋŋgu agev riegádahttemåssudahkaj ja diededa gå riegádahttem la jådon. Telefåvnnånummara riegádahttemåssudahkaj gávna skihppijvieso næhttabielijn.
Filma iesselisvuoda birra, riegádahttemij ja ájgge riegádahttema maŋŋela
Gehtja diehtovideojt iesselisvuoda, riegádahttema ja ájgge riegádahttema maŋŋela (riegádahttemájgge).
Njuorakbiebbmo ja njamádibme
Gå la mánáv oadtjum de badjáni moadda gatjálvisá máná biebbmo ja bårråmusá birra. Le gus gatjálvisá njamádime, mielkkebuohttima jali biebbmo birra? Dánna gávna filmajt bagádusáj ja rádij.
Prevensjåvnnå ja tsuovkkanibme
Kondoma li ájnna prevensjåvnnånævo ma suoddjiji goappátjijt seksuálalasj doalvodum infeksjåvnåjda ja iesselisvuohtaj.
Nuora nuorabu gå 22 jage oadtju ekonomalasj dårjav mij gåbttjå ålles jali oasev ruhtagålos prevensjåvnnånævojda.
Guoradaládijn makkir prevensjåvnnånævo l dunji hiebalgis, de bierri ájádallat:
- gåktu prevensjåvnnånævvo doajmmá
- man visses la
- Majt máksá
- man guhkev doajmmá
- makkir lijggevájkkudusá tjuovvo
Iesj mierreda jus sidá tsuovkkanit gitta 18 vahko lij vihpam iesselisvuodas. Makkir vahkon la, riekkniduvvá maŋemus læjbboma vuostasj biejves.
Tsuovkkanibme l nåvkå sidjij gudi Vuonan årru.
Tsuovkkanimvuoge
Gávnnuji guokta vuoge iesselisvuodav boarkkit: kirurgalasj jali medisijnalasj tsuovkkanim.
Dárbaha gus rádev ja bagádusájt?
Låssåt la mierredit jus ájggu ållit jali boarkkit iesselisvuodav. Jus dárbaha soabmásijn ságastit, de máhtá riŋŋgut Amatheaj, mij la stáhta doarjodum ja mávsodak bagádallamdievnastus.
Máná ja nuora
Varresvuodaviehkke mánájda ja nuorajda
Máná nuorabu gå 16 jage e dárbaha varresvuodaviehkes almulasj ásadusájs mákset.
Mánájn ja nuorajn nuorabu gå 18 jage le riektá nåvkå bádnedåktårijn almulasj bádneklinijkajn. Tjuolldus la bádneregulerim (ållulortopeda).
Muhtema máhtti aj bádnedivvomav oadtjot mávsodak jali álbep, buojkulvissan nuora gudi li 18 jage vuorrasappo.
Varresvuodastasjåvnnå 0-5 jagágijda
Varresvuodastasjåvnnå 0-5 jagágijda la mávsodak mánájda ja æjgádijda dan suohkanin gånnå sij årru. Varresvuodastasjåvnån máhtá viehkev ja rádijt oadtjot varresvuodajsujtáris, dåktåris ja fysioterapevtas.
Oadtjobihtit fálaldagáv 14 æjvvalimijda dat rájes gå mánná riegát ja gitta skåvllåj álggá. Varresvuodastasjåvnån guoradaláduvvá duv mánná, fáladuvvá mánávaksijnnaprográmmaj ja oadtjobit diedov duon dán birra.
Máhtá válldet aktijvuodav jali varresvuodastasjåvnån goarrit duodden ájggemierredum ságastallamijda. Guládallamdiedo varresvuodastasjåvnnåj galggá ietjat suohkana næhttabielen gávnnut.
Skåvllåvarresvuodadievnastus
Skåvllåvarresvuodadievnastus la mávsodak varresvuodadievnastus gájka oahppijda mánáj-, nuoraj- ja joarkkaskåvlån.
Skåvllåvarresvuodadievnastus fállá stuoves varresvuodaságástallamijt, varresvuodaåtsådimijt ja vaksijnajt. Máhtá aj válldet aktijvuodav dárboj milta.
Nuoraj varresvuodastasjåvnnå
Nuoraj varresvuodastasjåvnnå (HFU) la mávsodak fálaldahka sidjij gudi li 12 ja 20 jage gaskan. Moatten varresvuodastasjåvnån la fálaldahka gitta 25 jahkáj.
HFUan máhtá viehkev ja rádijt oadtjot varresvuodaskihppijsujtáris, dåktåris ja jus dárbbo tsaggeiednes ja psykologajn.
HFUan máhtá ságastit somáhtalasj, seksuálalasj ja psyhkalasj varresvuoda birra. Máhttá ietjat åtsådit sjiervvedávdajda ja prevensjåvnnånævo oadtjot.Gávna lagámus varresvuodastasjåvnåv ietjat suohkana næhttabielen.
Sjávodisvuodavælggo merkaj varresvuodabargge e besa diedojt duv birra iehtjádij juohket.
Gå la nuorap gå 12 jage de hæhttu varresvuodaskihppijsujtár æjgádijda giehttot gå la læhkám skåvllåvarresvuodadievnastusán ja man birra lihppe ságastam.
Gå la 12 ja 16 jage gaskan, máhtá gájbbedit jut æjgáda e galga oadtjot diehtet gájkka man birra lihppe ságastam. Valla jus la juoga sierraláhkáj alvos de varresvuodabargge huoman máhttá dav æjgádijda subtsastit.
Gå 16 jage ålli de iesj mierreda jus æjgáda galggi oadtjot diehtet man birra varresvuodabarggij ságasta. Diedo duv birra e vatteduvá æjgádijda váni duv miededimijn. Dakkir loabev vaddet gåhtjoduvvá miededibme.
Muhttijn hæhttu varresvuodabargge diedojt vaddet æjgádijda aj gå la vuorrasabbo gå 16 jage. Dát guosská ássjijn gånnå diedo li dárbulattja vaj duv æjgáda galggi máhttet ietjasa æjgátåvdåsvásstádusáv ållidit.
Muhttijn hæhttuji varresvuodabargge diedojt duv birra vaddet iehtjádijda, buojkulvissan mánnásuodjalussaj jali bulkkáj. Dat máhttá liehket gå la vahágahttet ietjat jali iehtjádijt, jali jus la tjielgas jut sijdan ij la buorre dille.
Nuora 13 jage rájes máhtti loggit sisi Helsenorge appan MinID baktu. Dánna gávna lagámus varresvuodastasjåvnåv nuorajda ja guhti l duv stuovesdåktår. Muhtem suohkanijn máhtti nuora 13 jage rájes diŋŋgot tijmav skåvlå varresvuodaskihppijsujtárijn. Varresvuodaskihppijsujtár máhttá vaddet praktijkalasj diedojt skåvllåvarresvuodadievnastusá ja gájkkásasj varresvuoda birra.
Gå dån la 12 jage dævddám, de e duv æjgáda nav vuojga oattjo diedojt duv birra Helsenorge næhttabielen.
Gå dån la 16 jage dævddám máhtá loggit sisi Helsenorgen ja adnet jasska guládallamav varresvuodaskihppijsujtárijn. De hæhttu loggit sisi BankIDajn, Buypassajn jali Commfidesajn. De e desti æjgáda besa duv diedojt Helsenorgean låhkåt. Dån máhtá dal Helsenorgev aktu adnet, jali ietjat æjgádijt fábmodit, vaj sij joarkki adnet Helsenorgev duv siegen.
Psyhkalasj varresvuohta
Psyhkalasj varresvuohta
Gájkajn le rubbmelasj ja psyhkalasj varresvuohta. Rubbmelasj ja psyhkalasj varresvuohta gulluji aktij ja bájnniji nubbe nuppev.
Rubbmelasj varresvuohta la makkir dilen rubmát le. Psyhkalasj varresvuohta la duv ájádusáj ja dåbdoj birra, ja gåktu ietjajnit rijbada, iehtjádij aktijvuodan ja árkkabiejven.
Buorre psyhkalasj varresvuohta máhttá dádjaduvvat jut dån soaptso árggabiejven, dåbdå gulluvasjvuodav ja gávna iellemav mávsulattjan ja rijbada dábálasj hásstalusáj ma badjáni.
Dábálasj le gássjelisvuodav dåbddåt
Gåktu dujna l psyhkalattjat, máhttá rievddat biejves bæjvváj, ja ájge tjadá. Ienemusá vásedit ietjas psyhkalasj varresvuohta rievddá viessomájgev. Gå dujna li psyhkalasj hásstalusá duolloj dálloj, de ij dárbaha merkahit jut dujna le nievres psyhkalasj varresvuohta jali psyhkalasj skihpudahka.
Dábálasj hásstalusá árggabiejven máhtti liehket
- dujna li juorrulime/agev måråstahtte ájádusá
- hæso jali hådjåna
- surrá ja juoloda
- dåbdå aktuvuodav
- nievret oadá
gå hásstalusá badjáni, de máhttá viehkedit ságastit soabmásijn ietjat dille birra. Ságastit ietjas vájvij birra le álu vuostasj lávkke buorránittjat. Álu le nuoges ságastit soabmásijn gev dåbdå, duola dagu berrahijn jali rádnajn, jali soabmásijn gev luohteda, dagu barggoguojmijn jali åhpadiddjijn.
Jus ájádusá, dåbdo jali dago dahki vaj guhkep ájge nalluj sjaddá gássjel rádnaj ja familja siegen liehket jali dagojt dahkat majt iemeláhkáj árkkabiejven dagá, ja dån i iesj buvte rievddadit dáv, de bierri viehkev åhtsåt.
Muhttijn rubbmelattjat murkestip gåktu mij psyhkalattjat viessop, danen jus oadtjo oajvveluottudagáv, tjoajvvebáktjasav jali nievrebut oadá guhkep ájge nalluj jali ienebut gå iemeláhkáj, de viertti viehkev åhtsåt.
Dárbaha psyhkalasj varresvuodaviehkev?
Máhtá viehkev oadtjot stuovesdåktåris, varresvuohtaskihppijsujtáris, varresvuodastasjåvnån jali váktadåktåris. Jus la dárbulasj de dåktår máhttá sievvet buojkulvissan psykologaj.
Moatten suohkanin le fálaldagá, duola dagu psyhkalasj varresvuodaviehkke. Gehtja ietjat suohkana næhttasijdov gávnatjit diedojt fálaldagáj birra ietjat lahkabirrusin.
Dárbaha soabmásijn ságastit dálla?
Jus dárbaha soabmásijn ságastit dálla, de li moattes gudi máhtti viehkedit.
Jus sidá juogadit ietjat gássjelis ájádusájt ja dåbdojt, ja oadtjot rádijt ja dårjav, de máhtá riŋŋgut:
- Mental Helse viehkketelefåvnnå: 116 123
- Girkko SOS: 22 40 00 40
- Álarmmatelefåvnnå mánájda ja nuorajda: 116 111
- Kors på halsen (Røde Kors)
Dån máhtá aj chattit næhttabielijn sidetmedord.no jali soschat.no
Dá telefåvnå ja chatta li rahpasa jánndurav birra, ja máhtá liehket ållu namádak.
Jus gáhtjosviehkev dárbaha, riŋŋgu váktadåktårav 116 117 jali hiehtenummarav 113.
Majt máhtá dahkat jus ájádallá ietjas sårmmit?
Ienebu vásedi ájádusájt iesjsårmmima birra viessomájgen. Sivá li álu moattebelak. Iesjsårmmimájádusá máhtti boahtet viessomgássjelisvuodaj gáktuj, buojkulvissan aktisasjiellem hiejtedibme, rijdo, dávda, hásstalusá bargon, biednikgássjelisvuoda, psyhkalasj gássjelisvuoda jali psyhkalasj vájve dagu depresjåvnnå.
máhttá liehket gássjelis iehtjádij ságastit iesjsårmmima ájádusáj birra. Máhttá dåbddut gájkka la vájvve, ja jut ij gávna tjoavddusijt rievddat dilev.
Jus usjudalá ij desti iellemav rijbada, vatte soabmásij máhttelisvuodav dádjadit gåktu dille le. Sáhkada náginijn gev luohteda, degu berrahijn, lahka rádnajn, stuovesdåktårijn, varresvuodaskihppijsujtárijn, åhpadiddjijn, imamajn jali hærrájn. Jus sidá ságastit soabmásijn namádak, de máhtá viehkketelefåvnåjn jali chattajn aktijvuodav válldet. Gå ságasta soabmásijn de máhttá viehkev oadtjot tjoavddusijt gávnatjit. Dat la vuostasj lávkke gássjelisvuodas bessat.
Riŋŋgu 113 jus ájádusá ilá låssuji ja dåbdå jut soajttá ietjat vahágahtá jali ietjat sårmmi. Gå riŋŋgu de oattjo gáhtjosviehkev, ja sij gudi dujna ságasti, li da gudi sujttiji duv jut viehkev oadtjo.
Lågå ienebuv iesjsårmmima ja iesjsårmmimájádusáj birra dáppe.
Majt barga jus jáhká soabmásin lij ájádusá ietjas sårmmit?
Jus dåbddå soabmásav gejna jáhkká l iesjsårmmimájádusá, de le ájnas duosstat berustit ja ságastit dan birra.
Soajttá máhttá liehket gássjelis gatjádit iesjsårmmimájádusáj birra. Moattes balli jut gatjádit iesjsårmmimájádusáj birra máhttá lasedit vádáv iesjsårmmimij. Ij la dat nav. Ij gávnnu diedo ma vuosedi ahte la vádálasj sáhkadit iesjsårmmimájádusáj birra, jali jut dat gievrrot ájádusáv ietjas sårmmit.
Jus soames subtsas siján li iesjsårmmimájádusá, de galga dav duodaj válldet. Gulldalit le ájnnasamos majt máhtá dahkat. Dibde ulmutjav dujna juogadit ietjas ájádusájt váni ilá ålov ságastallamav boarkkit.
Iesjsårmmimájádusáj álu dåbddu aktuvuohta ja máhttá dåbddåt dårvodisvuodav. Danen le ájnas jut dån i duobbmo, ájnat gierddisvuodav, huvsov ja dårjav vuoseda.
Jus iellemin la hiehtedille de máhttá dat liehket åbbålasj. Soajttá l stuorra viehkken sunji gænna li ájádusá iesjsårmmima birra, gå dån aktijvuodav váldá ja buojkulvissan fála tjuovvot stuovesdåktårij, váktadåktårij jali ietjá varresvuodadievnastussaj. Máhtá válldet aktijvuodav váktadåktårijn jali ietjat stuovesdåktårijn rádádallat ja bagádusájt oadtjot jus juorrula.
Riŋŋgu 113 jus la alvosláhkáj måråda jus la máhttelisvuohta jut soames duv galggá gåddet.
Le gus dån lagámus?
Gå nágin familjan la alvos jali guhkesájggásattjat skihpasa de dunji, gut la lagámus, le ájnas makkir viehkev sij oadtju. Valla ájnas la aj gåktu dujna l lagámussan. Ájnas la rádádallat ja dårjav åhtsåt åvddål gássjelisvuoda ilá stuore sjaddi.
Lagámusá
Jus dujna li sierralágásj låsså huksodahkamusá de dunji lagámussan máhttá liehket riektá giehpedibmáj jali ietjá doarjjaj.
Dån máhtá oadtjot tjuovvovasj dårjav suohkanis:
- åhpadus ja bagádallam
- giehpedibme
- ruhtadoarjja sujttobargos (huksodoarjja)
Dujna l sierrariektá doarjjaj jus la:
- æjgát mánnáj gejn li sierralágásj dárbo
- gállasjguojmme jali guojmmeulmusj gejna l dárbbo edna huksuj
Buojkulvisá dilijda masi máhtá dårjav åhtsåt:
- aná moadda tijma mánnuj huksobargguj
- huksobargon le sierralágásj rubbmelasj jali psyhkalasj noade
- huksobarggo merkaj jut hæhttu gåhtset ijáv jali smaredit idjaguovddela
Jus dárbaha dårjav, de máhtá åhtsåt ietjat suohkanis. Sihke dån gut oadtjo ja dån gut vattá huvsov máhttá åhtsåt. Gávna diedojt gåktu galga åhtsåt suohkana næhttabielen jali guládalá suohkanijn.
Helsenorgen máhtá ávkástallat dievnastusájt nuppij åvdås, buojkulvissan viehkedit iehtjádijt gehtjadit sijá varresvuoda diedojt.
Sijáv gev máhtá åvdåstit:
- ulmutja gudi li fábmodam duv Helsenorge baktu jali páhpersjiemá baktu
- ietjat máná vuollelin 16 jage, gej åvdås dujna l æjgátåvdåsvásstádus
- ulmutja gudi e máhte miededit, gejda dujna l fábmodibme dåmadit
Vájku gev åvdåsta Helsenorgen, de ij goassak oattjo ienep diedojt gå majt sij ietja oadtjo. Ij ga máhte fábmodusáv oadtjot dievnastusájda masi dakkir ulmusj ij la miededam.
Vájku gev åvdåsta Helsenorgen, de ij goassak oattjo ienep diedojt gå majt sij ietja oadtjo. Ij ga máhte fábmodusáv oadtjot dievnastusájda masi dakkir ulmusj ij la miededam.
Sihke dån gut vattá fábmodusáv ja dån gut oattjo fábmodusáv máhttá akta ber goassa låhpadit fábmodusáv.
Loggi sisi jus sidá fábmodusáv vaddet jali fábmodusáv oadtjot.
Jus hæhkkat juojddá dáhpáduvvá, de la jasska diehtet jut dajt gev iesj la válljim addnij máhttelisvuodav viedtjat diedojt duv birra.
Guládallamdiedoj vuolen Helsenorgen máhtá loggit sisi ja tjáledit ietjat lagámusájt ja diededit gåktu sijájn máhtá guládallat.
Návti doajmmá varresvuodadievnastus Vuonan
Navti le varresvuodadievnastus Vuonan hábbmidum
Vuodovarresvuodadievnastus la gåsi vuostatjin åhtså jus la skibás jali dárbaj ietjá varresvuodadievnastusáv. Álu la dat stuovesdåktår, váktadåktår jali varresvuohtastasjåvnnå.
Suohkanin la åvdåsvásstádus dájt varresvuodadievnastusájt dunji fállat. Danen gåhtjoduvvá vuodovarresvuohtadievnastus aj álu suohkana varresvuohta- ja huksodievnastus.
Suohkana varresvuoda- ja huksodievnastusán li
- stuovesdåktår
- varresvuodastasjåvnnå
- váktadåktår
- skihppijsijdda
- sijddasujttodievnastus
- gárevsælggafálaldahka
- fysioterapevtta
- ergoterapevtta
- logopeda
- kiropráktur
- lasjástahka
- bádnedåktår
Jus dárbaha åtsådimijt jali dálkudimev, de stuovesdåktår jali suohkanvarresvuodadievnastus sievet duv spesialisstavarresvuodadievnastussaj. Máhttá buojkulvissan sieveduvvat skihppijviessuj jali dåktårspesialisstaj ietjas dåktårdievnastusájn, nåv gåk gynekologa jali tjalmmedåktår.
Vuonan la spesialisstavarresvuodadievnastus juogedum niellja guovlojda:
- Helse Midt
- Helse Nord
- Helse Sør-Øst
- Helse Vest
Spesialisstavarresvuodadievnastusá li:
- skihppijvieso
- poliklinijka ja dálkudimguovdátja, gånnå sujtov oattjo váni sisitjáledit
- dåktårspesialista (gåhtjodum sjiehtadusspesialista) gen la joarkkaåhpadus sierralágásj dálkudimvuogen
- laboratåvrrå- ja røntgenguovdátja
- lásjmudallam- ja oatsodimásadusá
- psyhkiatralasj skihppijvieso
- gárevselga dálkudimguovdátja
Dujna l riektá gujddit dálkudimev jali dievnastusájt majt la oadtjom, jali jus la hilgodum masi la åhtsåm. Lagámusá máhtti aj gujddit.
Gujddit dálkudimev jali mærrádusáv
Jus duola dagu dåktår, skihppijviesso, sijddaskihppijsujtto jali iehtjáda lij duv nievret giehtadallam, de la dujna máhttelisvuohta gujddit.
Máhtá aj gujddit jus ij miededa mærrádusáv, duola dagu jus dálkudibmes la hilgoduvvam jali jus sievedus vájllu.
Rája gujddimusáv dåktårkontåvrråj, skihppijviessuj jali huksobájkkáj gåsi ájgo gujddit. Jus ehpit tjoavddusav gávna de gujddimus automáhtalattjat Stáhtaháldadussaj rájaduvvá.
Gujddit boasto dálkudimev ja vahágijt
Jus juoga la dáhpáduvvam mav miejnni la boasstot dálkudimen jalu huvson majt la oadtjom, de máhtá Stáhtaháldadusáv gåhttjot åtsådittjat ássjev.
Dat máhttá buojkulvissan liehket
- boasto dálkudimev
- boasto dálkkasav jali dálkasmierev, jali duodalasj lijggevájkkudus dálkkasis
- tjáleduváj ilá árrat
- ij la dudálasj sujtujn majt la oadtjum
Jus la vahágahttám sivájn juoga sjattaj boasstot varresvuodadievnastusán, de máhtá buohtov åhtsåt. Máhtá buohtov åhtsåt jus vahágahttem le alvos ja stuoves, jali jus dat la duv ekonomalattjat vahágahttám. Dån de åtså Norsk pasientskadeerstatning (NPE).
Gujddit dálkudimev ålggorijkan
Dujna la dåssju riektá gujddit jus la dálkudimev oadtjum ålggorijkan sjiehtadusá baktu Vuona varresvuodadievnastusá ja dan sujttobájken. Buojkulvisá ihkap la sujtov oadtjum ålggorijkan vuorddemlissta diehti, jali gå ij la jur dat máhtudahka Vuonan.
Jus la dálkudimev ålggorijkan oadtjum ietjat bieles, de ij máhte gujddit jali åhtsåt buohttidusáv Vuonan.
Gujddit bádnedivvomav
Máhtá gujddit bádnedivvomav jus la duv mielas læhkám nievrre. Gatjáda bádnedåktårkontåvrås gåsi galga gujddimusáv rádjat.
Lagámusá
Dån lagámussan máhtá gujddit jus duv riektá e vieleduvá. Máhtá aj gujddit rádnaj jali familjaj gudi iesj e máhte gujddit. Dábálattjat viertti dujna fábmodus jus sidá gujddit soabmása åvdås.
Dárbaha viehkev ietjat gujddimusáj?
Dån máhtá válldet aktijvuodav pasiænnta- ja addneoahttsijn jus juorrula jus galga gujddit. Sij vásstedi makkir riektá dujna li, ja rádádallij gåktu bierri dahkat. Máhtti aj viehkedit gujddimusáv tjállet.